Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Algas naerukuu aprill

KESKNÄDAL,      03. aprill 2002


Püüdke meenutada, millal viimati südamest naersite? Ega tänapäeva murede ja kiiruse tuhinas polegi see nii kerge. Kahjuks on inimene sageli olevus, kel seisab meeles pigem negatiivne. Ehk annaks nii mõnegi probleemi paremini lahendada, kui läheneksime asjale veidigi lõbusamalt. Püüaksime olla lahkemad, viisakamad, naeraksime vaatamata olukorra problemaatikale.
Ei, see poleks kergemeelsuse, vaid sõbralikkuse näitaja, kõigepealt iseenda vastu. Võime ju kõvasti kiruda või süüdistada (vahel öeldakse, et meile maitsevad teise närvid). Aga vaevalt, et meil kirumisest kergemaks läheb. Kokkuvõttes lühendame vaid aega, mis võib meid viia depressiooni.

Vaadakem iseendasse ja peeglisse

Kord jutustati mulle mehest, kes olnud väga järsu vihaga ja sellepärast alati riielnud. Ta ei olevat mõistnud enese juurest süüd otsida, vaid olnud kindlas veendumises, et teised teda vihale ajavad ja pahandusi tekitavad. Rännanud mees kaugele metsa ja ehitanud sinna allika lähedale onni.
Ühel päeval läinud mees harjunud kombel allikast kruusiga vett tooma ja seadnud nõu kalju servale, et vesi sisse voolaks. See koht olnud aga künklik ja kruus vajunud küljeli... Seda nähes saanud ta jällegi vihaseks ja visanud kruusi kalju vastu puruks. Nüüd alles mõistnud ta, et hoopis tema järsk viha on pahanduste sigitaja ja et sel juhul ei anna ka üksikelu hingele suuremat rahu kui rahva seas elamine.
Veel ühe tarkusena soovitan vaadata peeglisse. Püüdke teha kurja nägu ja siis püüdke naeratada. Millisena te rohkem iseendale meeldite? Pole kahtlust, et naeratav inimene mõjub paremini. Siis korrakem seda! Armastagem iseennast, et suudaksime armastada teisi!

Õppigem naljast aru saama, siis on elus kergem

Küllap olete kogenud seltskonda, kus ringi keskel keegi haaravalt ja humoorikalt jutustab ja tema ümber üha rohkem inimesi koguneb, et naljast osa saada. Huumoril on jõud. Aga huumorisoone puudumise tõttu võib ka tekkida…naljakas olukord.
Näiteks.
Paar päeva tagasi käis Lepiku Amanda Matsil, et sealselt perenaiselt supitangu laenata. Matsi õues ta siis näinud tavatut vaatepilti. Tigedavõitu jäär kõndinud ringi, ämber peas...
Koju tagasi jõudnud, kamandanud Amanda oma Kustit kohe sama tegema. Ähvardanud meest, et kui jäärale ämbrit pähe ei pane, minevat see talle kalliks maksma.
"See tühipaljas naeruväärt lugu... Ju jäi ämber jäärale pähe kinni...," selgitanud Kusti. Amanda ulatanud aga ämbri, vaadanud meest kurjalt ja lausunud: "Ära sa vaidle midagi! Hundikoera suukorvita õue laskmise eest said juba protokolli, kas sellest veel vähe on? Võta aga ämber ja mine!..."

Huumorit koolitundides ei õpetata

1. aprillil riputab õpetaja geograafia tunnis seinale maavarade kaardi ning pöördub õpilaste poole: "Kes teab, mis kaart see on, tõstku käsi:"
Esimesena kargab välkkiirelt püsti kahemees Ain: "Mina tean, see on aprillikaart!" Klass rõkkab naerust. Huumorisooneta õpetaja kirjutab päevikusse märkuse: "Naeris tunnis!"
Tegelikult aitas Ain kaasa kogu klassi õppeedukusele, kuna üksainus naerupahvakas parandab õpilastel pingeid terveks tunniks. Arenev inimene vajab puhkust, arvestades tänast küllalt tihedat õppegraafikut. Ja mis veel halvem - võime nii käitudes huumorisoone noores organismis hoopis pidurdada. Huumor on aga elujõu allikas olnud läbi sajandite.
Kunagi küsisin Hardi Tiiduselt, miks ta hakkas uurima Kreeka muistset ajalugu. "Arvan, et vanad kreeklased olid juba ammugi veendunud, et huumorimeel koosneb kolmest komponendist - taktitunne, maitse ja julgus! See teadmine haaras mind sedavõrd, et hakkasin lugema kõike kättesaadavat, mis puudutas antiikajalugu," vastas Tiidus.

Tänapäevased olud, tänased ivad...
Kas teate, et ...
- Palja tagumikuga töötust võib saada kõige edukam pükstevabriku omanik.
- Kui iga sammu üle väga pikalt mõelda, ei tule varbaleastujaid kaua oodata.
- Õigusjärglane sai tagasi tuluaseme. Nüüd sõltub omanikust, kas sellest ka tulu tõuseb.
- Kui vaestele ollakse nõus kalade asemel õnge kinkima, siis kalapüügikohta ei taha keegi juhatada.
- Pagari ja riigimehe erinevus on, et esimene peab ise endale piruka küpsetama.
- Kes kevadel esimesena naerulinnu pesa leiab, naerab suve otsa...

Viimati muudetud: 03.04.2002
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail