Riigikogus võeti vastu 2014. aasta riigieelarve

Tuleva aasta riigieelarve tulud on kokku 8,02 miljardit eurot ja kulud 8,06 miljardit eurot. Tuludest on maksu- ja sotsiaalkindlustusmaksete osa ligi 6,63 miljardit eurot, välistoetusi on ligi 900 miljonit eurot ehk ligi kümnendik. Võrreldes selle aasta riigieelarvega maksulaekumine kasvab ja mittemaksuline tulu väheneb.

Kuludest on suurenenud sotsiaalne kaitse, tervishoid, majandus ja haridus. Suurima osa kuludest moodustavad sotsiaal- jm toetused füüsilistele isikutele - kokku 27,7 protsenti ehk 2,28 miljardit eurot kõigist kuludest. Sellest moodustab riiklik pensionikindlustus 1,5 miljardit eurot. Riik maksab erinevaid sotsiaaltoetusi keskmiselt ühe elaniku kohta 2014. aastal 1768 eurot.

Avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks eraldatakse riigieelarvest 421 miljonit eurot ehk 11,1% rohkem kui aasta varem. Riigikaitsele eraldatakse 2014. aastal 358 miljonit eurot, mis on 21 miljonit eurot enam kui aasta varem. Haridusvaldkonna kuludeks on 2014. aasta riigieelarvest 760 miljonit eurot ehk 4,7 protsenti enam kui sel aastal. Eelarve kogukuludest moodustavad hariduskulud 9,4 protsenti.

Oodatust kiirem keskmine palgatõus ja tööpuuduse vähenemine tõstavad tuleval aastal pensione keskmiselt 5,8 protsenti, mis on suurim pensionikasv viimase kuue aasta jooksul. Pensionite tulumaksuvaba miinimum tõuseb nii, et keskmine pension on tulumaksuvaba. Riigitöötajate palgafond kasvab 5,1 protsenti, millega riigitöötajate ostujõud paraneb, kuid jääb veel madalamaks 2008. aasta ostujõust.

Kohalike omavalitsuste tulumaksu osa laekumine kasvab 2014. aastal kaheksa protsenti ehk 783 miljoni euroni. Valitsussektori võlakoormus kasvab tuleva aasta lõpuks 10 protsendini sisemajanduse koguproduktist, millega on Eesti endiselt euroalas väga madala võlatasemega riik. Keskvalitsuse likviidsed reservid vähenevad tuleva aasta lõpuks 380 miljonile eurole. Reservi jääb aasta lõpuks alles 6,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist.

Riigieelarve on koostatud Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi eelduste põhjal, mille järgi kasvab Eesti majandus tuleval aastal 3,6 protsenti ja inflatsioon aeglustub 2,7 protsendini. Hõive peaks prognoosi järgi järgmisel aastal kasvama ning palgakasv jätkuma; ekspordi kasvu ootab ministeerium kuus protsenti ja impordi kasvu aeglustumist 6,8 protsendini. Eesti keskmine kuupalk kasvab eelduste järgi 999 euroni.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi ütles 2014. aasta riigieelarve seaduse lõpphääletuse eel istungisaali kõnepuldist, et tegemist on hea eelarvega, mis võimaldab suurendada Eesti inimeste heaolu. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Kaia Iva märkis, et palgad tõusevad sisejulgeolekuvaldkonna töötajatel ja teist aastat järjest ka õpetajatel.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Sven Mikser tõi välja mitu probleemi ning ütles, et sotsiaaldemokraadid ei saa pooldada riigieelarvet, mis ei püüa lahendada suurt osa Eestis ees seisvatest probleemidest. Keskfraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul on kokkuvõttes 2014. aasta eelarve väga kurb, väsinud ja tülpinud ning probleemidest üritatakse üle sõita, mistõttu keskerakondlased hääletavad eelarve vastu.

Pikemalt kirjutas Kadri Simson riigieelarvest 11. detsembri Kesknädalas.

Riigikogu pressiteenistus, Kn

Jaga |