Üksmeelt napib endiselt

 Ega rahvast koos palju olnud, aga päris kindlalt oli tulijaid kõvasti üle saja. Ei möödunud aga seegi üritus ilma selleta, et publiku seas poleks läinud mõnede kangete omavaheliseks üksteise süüdistamiseks. Mõningatest sõnavõtmistest aga koorus üsna selgesti välja nagu käiks  juba kõva valimiskampaania koos mõningate erakondade ja teisitiarvajate süüdistamisega.

Kui jälgida, kuidas seda kõike kajastas meedia, siis võib öelda: see, kelle käes on võim ehk ajakirjandus, laseb rahvahulkade jaoks teha sündmusest ikka sellise kajastuse, nagu just temal tarvis läheb.

Valitsus oli päris kõvasti esindatud - Hirvepargis võis näha kaitse- ja haridusministrit. Pikem pihtis, ja täiesti õiglaselt, et Vabadussõja samba püstitamine pole saanud minna päris plaanide perra, aga et küll see viga parandatakse, ja et siis kõik lähebki väga hästi. Selle kõige jaoks lisamiljonite kulutamisest ta aga ei rääkinud. Platsis oli muidugi ka europarlamendiliige Tunne Kelam.

Vanade veteranide kõrval võis kohata samuti rahamuredes noori. Ühed olid koguni väljas suure plakatiga „Elagu kroon! Maha eurorubla!".

Kõigest sellest, mida sai näha ja kuulda, järeldan: ainuke aeg, kui eesti rahvas sai oldud ühel meelel, oli siis, kui seisime Balti ketis.

ARTUR KOTKAS

Jaga |