Neli nädalat enne valimisi

Edgar Savisaar,      25. september 2002


Eelmisel nädalal kerkis mullegi ootamatult esile vaidlus, kas Vabaduse platsil peaks olema poliitilist reklaami. Vastus on minule puha ükskõik. Vaevalt võib ükski partei midagi erilist võita reklaamikoha omamisest Vabaduse platsil ja vaevalt ka suurt kaotada, kui seda kohta ei ole.
Huvitav on aga, kuidas massimeedias vahtu löödi. Algas sellest, kui Mõõdukad Vabaduse platsil õunalaata tahtsid korraldada ja vastava taotluse esitasid. Neile sekundeerisid respublikaanid, kes soovisid samasse propagandatelgi püsti ajada. Keskerakond läks nende soovidega kaasa, et mitte maha jääda.
Arutasime Reformierakonnaga olukorda koalitsiooninõukogus. Üldiselt arvati, et pruugib meil vaid kellelegi ära öelda, kui koalitsiooni süüdistataks demokraatia ahistamises ja sõnavabaduse piiramises. Leidsime, et ei tee tühjast tüli ja anname loa kõigile. Aga üks linnaametnik avastas 1995. aasta korralduse, millega tookordne linnapea Jaak Tamm poliitilise reklaami Vabaduse väljakul ära keelas. Minu arvates võeti see korraldus vastu vaid ühtedeks valimisteks ja vahepeal unustati. Millega muidu seletada Isamaaliidu, Rahvaliidu, Reformierakonna ja veel mõne partei poliitilisi reklaame väljakul, ilma et ükski ajaleht oleks pahandanud. Korraldust tühistades oli linnavalitsus täis head tahet avada väljak kõigile erakondadele, kes seal tõepoolest oma vaateid rahvale soovivad tutvustada. Niisugune asjade käik sobis ka meie konkurentidele.
Paraku mindi liiga ahneks. Arvati, et on võimalik lüüa kaks kärbest ühe hoobiga. Tuua oma reklaam Vabaduse väljakule, aga seejuures kõigutada ka Keskerakonna mainet. Algust tegi Res Publica. Just tema kaudu jõudsid lehtedesse müüdid Savisaare hiigelpildist Moskva kohviku fassaadil. Mõnele ajakirjanikule näis mõte nii magusa palana, et seda ei suudetud kuidagi alla neelata. SL Õhtuleht kirjutas juhtkirjas "seni aastaid parteireklaamist puhtana püsinud Vabaduse platsist, mida nüüd hakkab keskerakondlaste initsiatiivil taas täitma valimispropaganda".

KESKMÕTE:
Kuidas peab tundma end poliitik, kes ajalehes millegagi üle kallatakse, aga vastata võimaldatakse tal vaid paari reaga nädal hiljem. Kui üldse.

Jutt on nii hea, et pisar tuleb silma! Ei tea, kas SL Õhtulehe ajakirjanikud on seni pimeduses kobanud, et nad Vabaduse platsil ühegi võimu ajal ühtegi parteireklaami pole silmanud? Kuigi neil on Eesti Ekspressiga ühine omanik.
Väga uhkelt kõlab samas lehes ka mõõduka Katrin Saksa deklaratsioon, et "me ei vaja ajuloputust". Saks pahandab oma arvates Raepressi üle, tegelikult aga kurjustab iseendaga. 1999. aastal Isamaaliidu ja Mõõdukate võimule tulles suurendati Raepressi eelarvet ühelt miljonilt neljale. Kas siis oli ajuloputust vaja? Või peeti võimatuks, et võim linnas varsti muutub? Vaevalt suutsid Mõis, Pakosta ja Hagi Ðein ka oma kõige hullemates õudusunenägudes ette kujutada, et nemad seda eelarvet valimiste eel käsutama ei hakkagi.
Magusa reklaamikoha kaotuse üle kurtsid ka Eesti Päevaleht ja Postimees. Fotomontaaþid Savisaare portreest Moskva kohviku fassaadil olid kaunid ja fantaasiarikkad. Postimees hädaldab oma juhtkirjas, kuidas "parteipropaganda vallutab rahva pühapaigad". Kui ma ei tunneks selles juhtkirjas ära Kalle Muuli tüüpilist tigedust, võiksin ju arvata, et äkki on Mart Kadastiku enda käsi mängus. Pole suurt vahet, kas valimiskampaanias töötatakse ühe partei kasuks, nagu Eesti Ekspressi tähelepanelikud vaatlejad nädalalehe eelmise numbri juhtkirjas on märkinud, või tehakse musta propagandat ka selle partei koalitsioonipartneri vastu.
Mulle teeb valimiskampaanias muret, et mõned lehed väldivad vastulausete avaldamist. Kuidas peab tundma end poliitik, kes ajalehes millegagi üle kallatakse, aga vastata võimaldatakse vaid paari reaga ja nädal hiljem. Kui üldse. Haridusminister Mailis Rand, keda Postimees tahtis süüdistada ministeeriumi Tallinna tagasi kolimise kavas, kulutas palju aega ja närve, tõestamaks vastupidist - ministrit isegi ei olnud koosolekul, millele Postimees soovis viidata.
Nendel aga, kes püüavad endist viisi rääkida ajalehtede sõltumatusest ja tasakaalustatusest, sobib tsiteerida 19. septembri Eesti Ekspressi juhtkirja: "Kui näiteks ajaleht, mida seostatakse pidevalt - vahest puhtalt inimestevahelise läheduse tõttu - Reformierakonnaga, avaldabki järjepanu tekste, kus Reformierakond kas või veidi esil, pole lõpuks enam oluline, kas toimetus seda ka tahtis või mitte." Arvake ära, millise ajalehega on tegu? Ega ometi Kesknädalaga?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (39)