Ruutsoo: AK kui valitsuse vaikimismonopol

Selge on: see ei saa olla uudis siis, kui nad esinevad Keskerakonna korraldatud kongressil. Pole ju kahtlust, et olukorras, kus Ansipi valitsusega sisuliselt mingit sisulist tegemist teha ei taheta, on idaturu kas või osaline praotumine ju hea uudis! Aga see uudis ei tohi tulla "keskerakondlikult" kongressilt.

Et Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ei pidanud võimalikuks maarahva kongressil osaleda ja oma Venemaa kolleegiga kohtuda, on absoluutne skandaal! See on väga halb ja Eesti majandusele kahjulik poliitika. Maarahvas annab sellele kindlasti oma hinnangu.
Veel olid kutsutud Soome Keskerakonnast Timo Kaunisto, Leedu Rahvaparteist Kazimiera Prunskiene, Venemaa Põllumajandustöötajate Ametiühingu Keskkomitee esimees Natalja Agapova, Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni liige Marian Harkin. Tegemist oli rahvusvahelise sündmusega.

Kõigi loetlemiseks ei ole uudistesaadetes tõesti ruumi. Üks lause - osaliste spektri esitus lühiloeteluna - muutnuks kuvandit. Aga just seda ei tahetud!

Järeldus: kongressi sisu kajastamine kitsendati ETV-s sisuliselt selle võltsimiseni (erineti ju ajaloolastele esitatud nõuete kohaselt info esitamise objektiivsuse tingimustest). Toimunut stigmatiseeriti hoolikalt kompileeritud kaadrite valiku abil (nt Kalev Kallo seadmine esiplaanile!).

Objektiivse info esitamine asendati korduva negatiivse retoorikaga. Milles seisnes "parteipropaganda", seda ei saanudki teada.

Järgnes teabe edastamise seisukohalt imetegu: kordagi ei küsitud kongressi osaliste muljeid! Kongressi sisu avamiseks ja hinnangu andmiseks võeti intervjuu MITTE kohal käinud Maaülikooli professorilt Värnikult!

Värniku näol on ilmselgelt tegemist tõsise inimesega. Ta kordas kolmel korral, et kongressil tõstatati tõsiseid probleeme. Miks need ei jõudnud "kaadrisse"?

Kui tõsiste probleemide tõstatamine on vaid parteipropaganda, siis milles on probleem?

Ootus parteidele ongi ju see, et nad tõstataksid probleeme! See on nende ülesanne! Et nad teevad seda oma vaatenurgast, ka see on poliitilise pluralismi, s.t demokraatia alus-eeldus!

Mis on siis viga parteide ja nende vaadete paljususes? Kas maarahva probleemid on vaid valitsuse vaikimise monopol?
Probleemid pole parteipropaganda, need on objektiivsed. Muidugi tõstab rääkimine objektiivsetest ja äärmiselt valusatest probleemidest (millest valitsus vaikib) partei reitingut. Miks Keskerakond ei tohi seda teha - eestlastele rääkida Eesti probleemidest?

Millest kongressil üldse räägiti, mis otsused vastu võeti jne, sellest ma ETV uudistest teada ei saanudki. Kas siis isegi professori poolt tõsisteks tunnistatud probleeme ei saa nimetada? Teistest teabekanalitest sain teada, et vastu võeti dramaatiline poliitiline avaldus. (Avalduse täisteksti vt Kesknädala 13. oktoobri veebist, lühendvariant 13. oktoobri paberkandjalt - Toim.) Tore, et Eestis on veel teisi meediakanaleid.

Kirjutasin selle juba mitte kui kirja ETV-le, vaid kui ajaloodokumendi. ETV AK-s esitatu on AK lähiajaloos üks säravamaid näiteid sellest, kuidas varjata teavet, kuidas mitte lasta TV-l kujuneda foorumiks. Kes sellest kaotab? Eelkõige ETV autoriteet, veelgi enam aga Eesti - sest ega probleemid ju kuhugi ei kao. Nende lahendamisele kaasa aitamata jätmine või koguni nende teadvustamise takistamine töötab vastu nii ETV eesmärkidele kui ka rahva huvidele.

Milleks siis meile rahva raha eest toimetav avalik-õiguslik ETV?

REIN RUUTSOO, maksumaksja

Jaga |