Nädal Euroopa Parlamendis

SIIRI OVIIR,      31. oktoober 2007


Euroopa Parlamendi täiskoguistungil Strasbourg'is 22.-25. oktoobrini tehti kokkuvõtteid Lissaboni tippkohtumisest, arutati pestitsiidipaketti tagamaks eurooplastele puhtam toit, debateeriti sõiduautode heitgaasi ja Euroopa Liidu eelarve üle, tõdeti traditsiooniliste energiaallikate asendamatust. Samas arutati Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid ning Türgi edusamme liitumisprotsessis. Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pöttering andis kätte filmiauhinna Lux ning Andrei Sahharovi auhinna tänavuseks saajaks kinnitati inimõiguste küsimustega tegelev Sudaani advokaat Salih Mahmoud Osman.

(Toimetuselt: Ülevaate täisversiooni vt www.kesknadal.ee)

Osaistungjärgu avas Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pöttering, kes teatas, et 18. ja 19. oktoobril Lissabonis toimunud riigi- ja valitsusjuhtide mitteametlik tippkohtumine, kus saavutati kokkulepe reformilepingu suhtes, oli väga edukas. Reformileping laiendab Euroopa Parlamendi kui ainsa rahvaste poolt otse valitud institutsiooni osalust otsuste langetamisel.

Tugevneb rahvusparlamentide roll - need saavad esimeseks lüliks Euroopa Parlamendis vastu võetavate õigusaktide menetlemisel. Samuti on reformilepingus kirjas valdkonnad, kus liikmesriigid annavad pädevuse EL-ile.

Alates 2009. aastast on Euroopa Parlamendis 751 liiget (Itaalia võitles endale ühe saadikukoha tagasi). Aktiivsed olid ka Ühendkuningriigi ja Poola peaminister – täideti nende soov saada eriklausel õigusega kõrvale jääda EL põhiõiguste harta kohustuslikust järgimisest. Lisaks sai Poola õiguse alalisele kohtujuristi kohale Euroopa Kohtus (seni oli alaline koht vaid Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalial, Hispaanial ja Ühendkuningriigil), ülejäänud viis kohtujuristi kohta komplekteeritakse rotatsioonisüsteemis ülejäänud EL-i liikmesriikidest.

Reformilepingule kirjutavad riigipead ja valitsusjuhid alla 13. detsembril 2007 Lissabonis.
See tähendab, et Eesti peab taas pöörduma reformilepingu ratifitseerimise juurde.

Kutsehariduse kvalifikatsiooniraamistik

Parlament kiitis heaks raporti, mis leiab, et ?hes liikmesriigis omandatud kutseharidus peaks olema tunnustatud ka teistes liikmesriikides. Ühtse kvalifikatsiooniraamistiku eesmärk on hõlbustada töötajate ja õppurite riikidevahelist liikumist ning aidata tagada vastavus pakkumisele ja nõudlusele Euroopa tööturul.

Euroopa kvalifikatsiooniraamistik peab võimaldama koolituse ja kutseõppe kvalifikatsioonide tunnustamist, võrreldavust ja ülekandmist ning suurendama riikides kehtivate süsteemide vastastikust läbipõimumist ja õppurite liikuvust.

Liikmesriikidel oleks 2010. aastani aega kohandada oma riiklikud kvalifikatsioonis?steemid Euroopa raamistikuga ning suurendada vastastikust usaldust, mis on vajalik raamistiku rakendamiseks (ettepanek ei ole liikmesriikidele siiski siduv). 2012. aastaks peaks k?ik uued kvalifikatsioonit?endid, diplomid ja p?devate asutuste antud Europassi dokumendid sisaldama selget viidet vastavale Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasandile.

Kutsehariduse ainepunktid
Liikmesriigid seadsid endale 1999. aastal Bolognas eesmärgi luua 2010. aastaks Euroopa kõrghariduspiirkond ja välja töötati ainepunktide ülekandesüsteem, mis võimaldab õpitulemusi rahvusvaheliselt tunnustada. Nüüd soovitakse Euroopasse ka kutsehariduse ainepunktide ülekandesüsteemi, mille eesmärk on õpitulemuste ülekandmise, kogumise ja tunnustamise võimaldamine olenemata sellest, kus või kuidas need on omandatud.

Filmiauhind Lux

Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pöttering andis 24. oktoobril kätte filmiauhinna Lux (ld valgus) Fatih Akin'i filmile "Auf der anderen Seite" ("Taeva serv"). Auhinnaks on võidufilmi subtiitrite tõlkimine Euroopa Liidu 23 ametlikku keelde. Laureaadile anti üle trofee, mis on inspireeritud Paabeli tornist. Filmiauhinna eesmärk on valgustada Euroopa ülesehitamise protsessi ning edendada Euroopa Liidus Euroopa filmide levikut.

EL-i ja Venemaa tippkohtumine

Saadikud arutasid 26. oktoobril Mafras (Portugal) toimuva EL-i ja Venemaa tippkohtumise valguses EL-i ja Venemaa suhteid. Mitmed saadikud olid kriitilised Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni suhtes ning märkisid, et EL peaks suhetes Venemaaga kõnelema ühel häälel ega tohi demokraatiat ja inimõigusi ohverdada majandushuvidele.

Europarlament soovib vähendada taimekaitsevahendite kasutamist

Pestitsiidid tagavad taimekasvatuses saagikuse ja muudavad tooted odavamaks, kuid samas peitub neis suur oht keskkonnale ja inimeste tervisele. Seepärast täiskogu kiitis heaks kolm taimekaitsevahendite turustamist ja kasutamist puudutavat raportit, mille eesmärk on parandada tervise ja keskkonna kaitset, toetada põllumajandust, vähendada loomkatseid ning suurendada konkurentsi taimekaitsevahendite tootjate hulgas.

Taimekaitsevahendite turustamine
Määruse eesmärk on läbi vaadata taimekaitsevahendite turustamisloa andmise kriteeriumid ja menetlus. Euroopa Liidu tasandil tahetakse luua heakskiidetud toimeainete nimistu – uutele taimekaitsevahenditele antaks siis kasutamisluba riiklikul tasandil.

Kahjulike ainete keelustamine
Parlament toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut keelata ained, mis on genotoksilised, kantserogeensed, paljunemisvõimet või sisesekretsioonisüsteemi kahjustavad.

Keelatud ainete nimekirja lisati neurotoksilised ja immunotoksilised ained. Oluline on, et lubade andmisel pöörataks erilist tähelepanu tundlikele rahvastikurühmadele, nt rasedatele, lastele ja eakatele, samuti inimestele, kel on pikaajaline tihe kokkupuude taimekaitsevahenditega.

Ohutuma alternatiivi valimine
Saadikud toetasid asendamise põhimõtet, mille kohaselt uusi taimekaitsetooteid ei tohiks liiga kergesti heaks kiita, kui nad sisaldavad aineid, mida võiks asendada inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale ohutumate ainetega. Lisaks karmistasid parlamendiliikmed loomkatseid hõlmavaid reegleid, käsitades neid katseid ainult äärmise abinõuna.

Taimekaitsevahendite jätkusuutlik kasutamine
Parlament toetas ettepanekut keelustada pestitsiidide pihustamine õhust.

Parlamendisaadikud on veendumusel, et pihustada tohib ainult siis, kui see ei kahjusta elanike või kõrvalseisjate tervist. Samuti on eesmärk vähendada pestitsiidide kasutamist üldse. Nimelt soovib raport, et liikmesriigid tuleksid välja programmidega, mis viie aasta jooksul vähendaksid pestitsiidide kasutamist 25% ning kümne aasta jooksul 50%.

Ühtlasi toetasid saadikud Euroopa Komisjoni ettepanekut luua veekogude äärde kaitseribad. Lisaks kiideti heaks Euroopa Komisjoni plaan keelata või piirata miinimumini pestitsiidide kasutamine kõigil maa-aladel, mida kasutavad üldsus või tundlikud elanikerühmad.

Traditsioonilised energiaallikad on asendamatud

Fossiilsete energiaallikate osakaal EL-i 25 liikmesriigi sisemaises kogutarbimises oli 2004. aastal 79 protsenti, kusjuures suurima osa sellest moodustas nafta (37,2%), järgnesid gaas (23,9%) ja süsi (17,9%). Kui 1990. aastal oli sõltuvus fossiilsetest energiaallikatest 47%, siis 2030. aastaks kasvab see umbes 70 protsendini. Sõltuvus naftaimpordist muutub eriti suureks – peaaegu 94%. Kuid ka maagaasi puhul suureneb sõltuvus impordist 2004. aasta 47,5 protsendilt 85 protsendini 2030. aastal. Mõlemad suurenemised on peamiselt tingitud kodumaise toodangu vähenemisest nafta- ja maagaasivarude ammendumise tõttu. Samas suureneb energianõudlus umbes 1% aastas. Nõudlus elektrienergia järele suureneb aga kaks korda kiiremini kui muude energiaallikate puhul.

Kui ennetavaid meetmeid kasutusele ei võeta, suureneb EL-i sõltuvus fossiilkütuste impordist 2030. aastaks 65 protsendini tarbimusest. Samas on gaasi- ja naftatarned muutunud geopoliitiliste riskide ja suurema nõudluse tõttu ebakindlaks. Seetõttu on vaja Euroopa Liidus energiat edaspidi toota ja kasutada ohutumalt, tõhusamalt ja jätkusuutlikumalt.

Fossiilkütused jäävad EL-i tarnekindluse tagamisel väga oluliseks.

Samas tuleb kliimamuutust silmas pidades pöörata rohkem tähelepanu energiaalasele uurimis- ja arendustegevusele, eelkõige energiatootmise ja energiavarustuse tõhustamiseks, et vähendada keskkonnamõju, muuta olemasolevad tehnoloogiad ohutumaks, arendada taastuvate energiaallikate jaoks ladustamistehnoloogiaid, välja töötada uue põlvkonna tuumareaktorid ja uued energiatehnoloogiad.

Süsinikdioksiidi sidumine
Parlamendisaadikud tõstsid esile olulisust varustada fossiilkütuseid kasutavad elektrijaamad süsinikdioksiidi sidumise ja ladustamise tehnoloogiaga kohe, kui see on praktiliselt võimalik. Samuti tuuakse raportis esile, et biomassil on EL-i energiatootmises märkimisväärne potentsiaal. EL peaks toetama sünteetiliste kütuste tootmise tehnoloogiaid ja veeldatud maagaasil on gaasiimpordi mitmekesistamises väga oluline roll.

Tuumaenergia on veel mõnda aega hädavajalik
Raportis nenditakse, et tuumaenergia on enamiku liikmesriikide jaoks väga oluline, moodustades kolmandiku kogu EL-i elektrivarustusest, ning on hädavajalik Euroopa energiaalaste põhivajaduste rahuldamiseks keskpikas perspektiivis. Põhjenduseks tuuakse, et tuumaenergiast loobumise korral pole võimalik saavutada kasvuhoonegaaside heite vähendamist ja kliimamuutuste vastu võitlemise eesmärke.

Euroopa ombudsmani tegevus (2006)

25. oktoobril kiitis täiskogu heaks Euroopa ombudsmani 2006. aasta aruande. Kohal oli ka Euroopa ombudsman Nikiforos Diamandouros, kes menetleb kaebusi halduse kohta Euroopa Liidu institutsioonides ja asutustes.

Statistika
2006. aastal esitati ombudsmanile kokku 3830 kaebust, mis on 2% vähem kui 2005. aastal. 3619 juhul olid kaebuse esitajaks üksikisikud ning 211 korral äriühingud ja muud ühingud. 57% kaebustest esitati elektrooniliselt.

Esitajate kodakondsuselt järjestuvad kaebused nii: Hispaania (20,4%), Saksamaa (14%), Prantsusmaa (8,7%), Belgia (6,3%), Poola (6%), Itaalia (5,4%%), Ühendkuningriik (3,8%), Eesti (0,2% – laekus 7 kaebust). Inglise ja hispaania keeles esitati enam kui 20%, saksa ja prantsuse keeles enam kui 10% ja poola keeles 5% kaebustest.

Juhtumitest jäi enamik (78,5%) taas Euroopa ombudsmani pädevusest välja kas seetõttu, et kaebus polnud esitatud ühenduse institutsiooni või asutuse kohta (93,7%) või seetõttu, et kaebus ei puudutanud haldusomavoli (5,4%). 21,5% ombudsmani pädevusse jäänud kaebuste puhul tehti (449 juhul 838-st) ametlik otsus vastuvõetavuse kohta ja 258 juhul algatati uurimine. 2006. aastal teostas ombudsman kokku 582 uurimist, millest 315 alustati juba 2005. aastal ja 9 algatas ombudsman ise.

Nagu varasematelgi aastatel, kujunes kõige enam uuritud institutsiooniks Euroopa Komisjon, kelle arvele langes 66% uurimistest (387). Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) arvele langes 13% uurimistest (74), Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu arvele vastavalt 8% (49) ja 2% (11).
Peamiseks väidetava haldusomavoli liigiks oli vähene läbipaistvus, sealhulgas teabe andmisest keeldumine (25%), millele järgnesid ebaõiglus või võimu kuritarvitamine (19%) ning mitmesugused muud haldusomavoli liigid, mis kulmineerusid kõige vähem ette heidetud õiguslike eksimuste (5%) ja asutamislepingu järgsete kohustuste täitmatajätmisega Euroopa Komisjoni poolt (4%).

Täiendava huvi korral saab lisainformatsiooni: www.ombudsman.europa.eu

Sõiduautode süsinikdioksiidheitmete vähendamine

Ligikaudu 19% Euroopa Liidu süsinikdioksiidheitmetest pärineb sõiduautodest ja väikestest tarbesõidukitest. Heitmete koguhulk suureneb, hoolimata asjaolust, et keskmine heitkogus uue auto kohta vähenes 2004. aastaks kümme aastat varasema ajaga võrreldes 12,4%. 1998. aastal kohustus autotööstus vabatahtlikult vähendama uutel Euroopas valmistatud sõiduautodel keskmist heitkogust 2008. aastaks tasemeni 140g CO2/km.

Pilt pole rõõmustav – EL 25 turul müüdud uute autode keskmine heitkogus 2004. aastal oli 162g CO2/km ega ole 2008. a lõpuks tõenäoliselt väiksem kui 150g CO2/km.

Parlamendiliikmed tegid täiskogul ettepaneku kehtestada alates 1. jaanuarist 2009 siduvad iga-aastased eesmärgid, mille eesmärk on edendada sõidukite tehnilist täiustamist tagamaks, et ainuüksi nende meetmete abil väheneb EL-i turule toodavate sõiduautode keskmine heide 1. jaanuariks 2012 tasemeni 120 g CO2/km ning 1. jaanuariks 2020 95g CO2/km.

Kasutatavad meetmed
Saadikud rõhutasid teadusuuringute vajalikkust ning vajadust intensiivselt edendada nullheitega sõidukite alast, näiteks elektrisõidukeid puudutavat teadus- ja arendustööd.

Lisaks tehti ettepanek v?tta 2011. aastast kasutusele uus suletud turumehhanism CARS (Carbon Allowance Reductions System), mille alusel peavad tootjad ja importijad maksma trahve proportsionaalselt heitkoguste piirmäära ületamisega müüdud auto kohta ning et vastukaaluks trahvidele saab tootja preemiat iga registreeritud uue sõiduauto eest, mille heitkogused jäävad piirmäärale äera alla.

Kuna saadikud ei usu uute autode reklaamimist käsitleva vabatahtliku kokkuleppe tõhususse, paluti Euroopa Komisjonil kehtestada EL-i ühtsel turul juriidilised nõuded uute autode märgistamise, reklaamimise ja turustamise suhtes, eelkõige eesmärgiga tagada järjekindel ülevõtmine ning pakkuda ulatuslikku ja arusaadavat tarbijateavet.

Parlamendiliikmed soovitavad liikmesriikidel kehtestada keskmisest suuremate heitkogustega sõidukitele nii ostu- kui ka kasutusmaks.

Saadikud rõhutasid muu hulgas, et kõrvalmeetmed, mis hõlmavad säästlikuma sõidustiili ja biokütuste edendamist ning eelkõige liikluskorraldussüsteemide parandamist, võivad anda panuse CO2 heite vähendamisse. Samas kardavad nad, et biokütuste kasutamise kasv võib tõsta toidu- ja söödahindu, kahjustades väikese sissetulekuga inimeste huve, ning kiirendada troopiliste vihmametsade hävitamist.

Oopiumitootmisest Afganistanis

Parlamendisaadikud kutsusid Euroopa Nõukogu üles välja töötama Afganistani valitsuse jaoks kava, mis muu hulgas hõlmaks võimalust muuta osa praegustest ebaseadusliku moonikasvatuse aladest seaduslike, oopiumil põhinevate valuvaigistite tootmise põldudeks. Euroopa Liit on suurim niisuguste jõupingutuste toetaja, mille eesmärk on oopiumi pakkumist vähendada alternatiivseid elatusvahendeid pakkuvate projektide kaudu.
Rahvusvaheliselt on oopiumi reguleeritud 1912. aastast, mil Haagis allkirjastati rahvusvaheline oopiumikonventsioon, mis oli ?htlasi esimene rahvusvaheline uimastikontrollileping. Rahvusvaheline uimastipoliitika ?lemaailmsel tasandil tuleneb 1961., 1971. ja 1988. aasta ?RO konventsioonides sisalduvatest normidest. Need konventsioonid eriti keelavad mitmesuguste meditsiiniliseks ja teaduslikuks otstarbeks mittekasutatavate ainete tootmise, nendega kaubitsemise, nende müügi ja tarbimise. Riigid, kes soovivad keelatud taimi toota, peavad looma omamaised agentuurid, kes teostavad järelevalvet niisuguste ainete tootmise, rafineerimise ja veo ning nendega kauplemise ja nende vahendamise üle.

Raportis märgivad saadikud, et mässuliste, sõjapealikute, Talibani ja terrorirühmituste peamine rahastamisallikas on ebaseaduslik narkootiliste ainetega kaubitsemine, mis ohustab Afganistani poliitilist stabiilsust ja majanduslikku arengut. Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi andmeil on peaaegu 40% Afganistani sisemajanduse kogutoodangust seotud oopiumiga ning umbes 2,9 miljonit inimest (12,6% elanikkonnast) on tegevad oopiumimooni tootmises. Afganistani turuosa ülemaailmsel opiaatide turul on 93 protsenti.

Korruptsioonivastane võitlus
Täiskogul kinnitati vajadust esitada Afganistani valitsusele põhjalik kava ja strateegia, mis on suunatud narkootikumide tootmise kontrollimisele Afganistanis, parandades riigi juhtimist ja võideldes korruptsiooniga Afganistani valitsuse kõrgeimail tasandeil.

Türgi edusammud EL-iga liitumise suunas

Täiskogul vastu võetud resolutsioonis tervitasid parlamendiliikmed hiljutisi valimisi Türgis ja avaldasid lootust, et uus valitsus kasutab oma mandaati kiirendamaks reformiprotsessi ja täitmaks ühinemispartnerluses määratletud kohustused. Hääletusele eelnenud arutelul tõid saadikud välja ka põhilised puudujäägid: probleemid sõna- ja usuvabaduse alal, konfliktid naabritega, Küprose Vabariigi mittetunnustamine. Liitumisläbirääkimised Türgiga algasid 3. oktoobril 2005.

2008. aasta eelarve

Euroopa Parlamendi üks olulisemaid õigusi on Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmine. Praegu ettevalmistatav 2008. a eelarve on tähelepanuväärne – esimest korda pole põllumajandussektor suurim rahasaaja, vaid suurim rahasüst läheb kasvu ja tööhõivega seotud poliitikatele.

Eelarve arutlus kulges kompromissitähe all, hoolimata ligi 1500 parandusettepanekust, sest nn nurgad olid juba eelnevalt fraktsioonide vahel „ümaraks lihvitud".

Parlament kiitis 25. oktoobril esimesel lugemisel heaks muudatusettepanekud vähendada ühise välis- ja julgeolekupoliitika summasid ning kinnitas soovi rahastada EL-i välispoliitikat nn paindlikkusinstrumendiga. Lisaks suurendati märgatavalt Kosovole ja Palestiinale ning navigatsioonisüsteemile Galileo ja Euroopa Tehnoloogiainstituudile antavaid summasid.

Nüüd ootavad parlamenti ees pingelised läbirääkimised Euroopa Nõukoguga. Eelarve tuleb vastu võtta hiljemalt detsembris.
Euroopa Komisjoni ettepanek kulukohustuste assigneeringuteks on 129 miljardit eurot ja maksete assigneeringuteks 122 miljardit eurot. Parlament leiab, et eelarve ei ole piisavalt suur, ning soovib makseassigneeringuid Euroopa Komisjoni ettepanekuga võrreldes (0,97% liidu RKT-st) suurendada, jäädes siiski 0,99% piiresse liidu RKT-st.

Rohkem raha teadusesse

Saadikud soovivad, et satelliitnavigatsioonisüsteemi Galileo ja Euroopa Tehnoloogiainstituudi rahastamisel vaadataks läbi mitmeaastane finantsperspektiiv. Galileo jaoks, mis on Euroopa Liidu katse luua oma tsiviilotstarbeline ja olemasolevast Ameerika tehnoloogiast täiesti sõltumatu satelliitnavigatsioonisüsteem, soovib parlament 890 miljonit eurot (Euroopa Nõukogu ettepanek on 151 miljonit eurot).

[Pildiallkiri]
MISSUGUNE ON TULEVIKU ENERGIA? Kuigi väga palju räägitakse tuule- või aatomienergia kasutuselevõtu vajadusest, on traditsioonilised energiaallikad – nafta ja maagaas – asendamatud. 2030. aastaks suureneb nende tootmine 70%. Foto Rootsi ajakirjast "Europa 2007"


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)