Nädala juubilar REIN TAAGEPERA 80

Selliseks teadlaseks on ka tänane California Ülikooli ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Rein Taagepera. Ta sündis 28. veebruaril 1933 Tartus. Suurriikide poliitika ja Nõukogude okupatsioon sundisid tulevase politoloogi 1944. aastal emigreerima. Keskkooli lõpetas ta Marokos Marrakechis, õppis füüsikat Kanadas ja USA-s. 1965. aastal sai Delaware'i ülikoolist filosoofiadoktori kraadi. 1969. aastal omistati Taageperale magistrikraad rahvusvahelistes suhetes ning ta asus tööle California ülikoolis Irvine'is. 1992. aastal sai sotsiaalteadlasest professor Rein Taageperast Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna üks rajajaid.

Teadlasena pole Rein Taagepera dogmaatik, kes ühte tõde kuulutab ja seda lõplikuks peab. 1972. aastal Kanada Metsaülikoolis peetud ettekandes „Variant kujutlusele Eesti tulevikust. 30 aasta plaan" ütles ta, et kompartei koosseis peaks Eestis peegeldama selle maa pideva elanikkonna koosseisu ning pidas vajalikuks, et olgu enamus selles Eestis üles kasvanud. „Meie-omad saavad meid paremini juhtida kui mitte-meie-omad," arutles ta.

4. jaanuaril 1990 pöördus Rein Taagepera raadios Vaba Euroopa kuulajate poole sõnadega: „Nüüd on aeg eestlastel komparteist lahkuda."

Samal aastal Eesti Ülemnõukogu valimistel soovitab ta hääle anda kellelegi, kes pole EKP liige, kes pole kunagi olnud EKP-s või on sealt õigel ajal ära tulnud. Meenutagem, et pärast neid valimisi kaotas valitsusjuhi koha EKP rahvusmeelsesse ja liberaalsemasse tiiba kuulunud Indrek Toome ning valitsusjuhiks sai Edgar Savisaar.

Võib uskuda, et Rein Taagepera mõtted pole mitte hetkepoliitiliste olude tellimus, vaid tema enda järelduste tulemus, mis tugineb ühiskonnavaatlustele. „Põikpäist professorit" on raske või koguni võimatu saada loosunglikkusega kaasa minema, ta kõneleb, mida tahab, ja teeb, mida tahab.

Rein Taagepera oli erakonna Res Publica üks loojaid. 2005. aastal lahkus ta sellest poliitilisest ühendusest, heites erakonnale ette paremtsentristlikust paremäärmuslikuks muutumist ning tähelepanu pööramata jätmist ühiskonnas majanduslikult ja sotsiaalselt alla surutud elanikkonnakihtidele. Küllap on „respublikaanid" ka Taagepera kriitikat omaks võtnud. Tänane Isamaa ja Res Publica Liit on pahempoolsem, võrreldes sellega, mis Res Publica oli kümme aastat tagasi.

Tänase Eesti üheks valuküsimuseks peab Rein Taagepera pruudipõuda, millest ta kirjutas ka Postimehes arvamusloo. „Peer Gynt istub, pudel nina ees, ja ootab oma Solveigi," kirjeldab teadlane olukorda, kus neiud ja naised on maapiirkondadest suurlinnadesse või välisriikidesse tööle ja elama asunud, ning alevikes ja külades on suurenenud poissmeeste ja vanapoiste arv. Taagepera võrdleb siinset olukorda Lõuna-Koreaga, kus poissmehed hakkasid endale vaatama pruute Filipiinidelt.

Vahemärkuseks naljakas kokkusattumus - Valgamaal asuvat Taagepera hotelli on reklaamitud kui parimat paika pulmade pidamiseks.

Eesti rahva tuleviku üle on Rein Taagepera arutlenud ka 1994. aastal ilmunud artiklis „Rahvussuhted Eestis 2014".

„Mis meist saab?" küsib ta nagu Agnes Gabrielilt „Viimses reliikvias" või nagu Riigikogu liige Marika Tuus-Laul hiljuti ajalehes „Vooremaa" ilmunud arvamusloos. Taagepera vastus kõlab: „Kas eesti rahvas jääb 21. sajandil püsima? Kui otsustame, et ei, siis kindlasti ei püsi. Kui otsustame jah, siis püsime. Aga mõõdukalt muutudes, nii nagu oleme muutunud minevikuski. Sest oleme veel elus..."

Rein Taagepera ütlustest on klassikaks saanud „Armas eesti rahvas ja teised tublid eestimaalased!". Raadios Vaba Euroopa alustas ta oma esinemisi sõnadega „armas eesti rahvas", ning „teised tublid eestimaalased" lisandus pärast 16. novembri suveräänsusdeklaratsiooni, mille poolt hääletasid ka venelastest Eesti Ülemnõukogu liikmed.

Tegevpoliitikas jäid Rein Taagepera kõrgperioodiks esimesed presidendivalimised taasiseseisvunud Eestis 1992. aastal. Taagepera oli teinud tähelepanuväärse töö dokumentide koostamisel Keskerakonna eelkäija Rahva-Keskerakonna asutamisel 1991. aastal. Temast sai Rahvarinde presidendikandidaat.

Riigipeaks saamisesse suhtus ta ise üsna vastandlikult. „Ma ei soovi eriti saada presidendiks, avaldan lootust, et presidendiks saab Meri. Kui keegi kahtleb, kas hääletada minu või Meri poolt, siis hääletagu Meri poolt." Samuti soovitas ta enda asemel valida Lagle Parekit. Enda poolt kutsus Rein Taagepera hääletama aga neid, kes kahtlesid: kas anda hääl talle või mehele, kelle tema sõnul määras 1982. aastal Eesti riigipeaks Juri Andropov. Jutt on mõistagi Arnold Rüütlist.

Valijate enamus ei võtnud Taageperat siiski kuulda. Rüütel sai rahvahääletusel 195473 häält (41,77%), Lennart Meri 138317 (29,52%), Rein Taagepera 109631 (23,4%) ja Lagle Parek 19837 (4,23%). Riigikogus võitis presidendivalimised Meri.

Kahtlemata võttis Rein Taagepera ära märkimisväärse osa Arnold Rüütli hääli. Tekib küsimus: miks ta üldse nõustus presidendivalimistel osalema? Kas oli põhjus tema toonases võimendatud vastuseisus kommunistlikule parteile, mille üks juhtivtegelasi oli Rüütel olnud? Või oli põhjus Arnold Rüütli ja Edgar Savisaare teatavas vastuseisus üheksakümnendate aastate algul? Teame, et 2001. ja 2006. aasta presidendivalimistel valimiskogus toetas Keskerakond juba Arnold Rüütlit.

Väärikaima töö on Rein Taagepera teinud ennekõike teadlasena. 2008. aastal sai ta Uppsala ülikoolilt ühiskonnateadlaste Nobeli preemiaks nimetava Skytte auhinna demokraatlike valimissüsteemide uurimise eest.

Eeloleval sügisel toimuvate kohalike volikogude valimiste prognoose pole mõtet Taageperalt küsida. „On selge vahe meteoroloogil, kes ennustab järgmise päeva ilma, ja kliimauurijal. Mis puutub minusse, siis mina olen n-ö kliimauurija. Ma ei ennusta valimistulemusi," ütles juubilar telesaates „Püramiidi tipus".

JAAN LUKAS

Jaga |