Nädala juubilar CHE GUEVARA 80

 Tegemist oli vastuolulise persooniga, kes oma karmid iseloomuomadused ja agressiivsuse võis saada baskist isa ja iirlannast ema geenidest, kes samuti polnud alati kõige sõbralikumad ja seaduskuulekamad.

Juba Ernesto sünni vormistamisega rikuti Argentiina seadust. Ehkki sünnitunnistusele on esiklapse sünniajaks märgitud 14. juuni 1928, sündis ta tegelikult kuu aega varem – 14. mail. Põhjus oli pragmaatiline. Vanemad varjasid sellisel moel oma abielueelseid konkreetseid tulemusi tootnud intiimsuhteid, mis oleksid olnud Argentiina ühiskonnas tollal äärmiselt taunitavad ja hukkamõistetavad.

Marksistlikuks revolutsionääriks, sissiliidriks, poliitikuks ja sõjapidamisteoreetikuks tituleeritud ning Buenos Airese ülikoolis arstikutse omandanud Ernesto elas üliseikluslikku elu, mis kestis küll vaid 39 aastat. Seegi on omamoodi üllatavalt pikk aeg, kui arvestada, et ta oli pidevalt kõikidega tülis, paistis silma egoismi, kompromissituse, agressiivsuse ja salakavaluse poolest. Seda mitte üksinesvõimulolevaid kapitaliste silmas pidades, vaid ka oma lähimate võitluskaaslastega suheldes. Ernesto Guevara käis revolutsiooni ja riigikukutamise ideid eksportimas ning konkreetseid aktsioone läbi viimas Guatemalas, Kuubas, Mehhikos, Panamas, Dominikaani Vabariigis, Belgia Kongos (nüüd Zaire) ja Boliivias. Tema vasakpoolseid ideid said otseallikast kuulda ka Ekuadori, Kostariika ja Panama valitsusvastased noored. Pole siis eriti imestada, et nii USA Luure Keskagentuur (CIA) kui ka nii mõnegi Ladina-Ameerika riigi valitsused temale jahti pidasid. Lõpuks see 1967. aasta 9. oktoobril õnnestuski Boliivias Vallegrande lähedal, kus ta CIA kaasabil tapeti.

Hüüdnime „Che“ sai ta oma kihutuskõnede pidamise kombest. Nimelt oli tal alati harjumus lõpetada rahvast köitnud esinemised hüüatusega „Che!“, mis Rio de la Plata piirkonna kõnepruugis tähendab midagi sellist: „Hei, sina seal!“ Nii see hüüatus talle külge kleepuski. Pärast Kuuba revolutsiooni õnnestunud läbiviimist, kui Fidel Castro andis talle „eriliste teenete eest“ Kuuba kodakondsuse, aktsepteeris ta ka ise selle hüüdnime. Seepeale hakkas rahvusvaheline vasakpoolne noorus teda kambamehelikult Che'ks nimetama. Eriti pärast ta surma, kui temast martüür tehti.

Che roll Kuuba revolutsiooni läbiviimisel ja Fulgencio Batista diktatuuri kukutamisel oli absoluutne. Tema oligi õieti see mees, kes otseselt ja vahetult aitas võimule vennad Castrod, kellega ta oli tutvunud Mehhikos ja seal ühinenud nende „26. juuli liikumisega“. Kui Che juhitavad sissid (ka revolutsionäärideks nimetatud) olid Kuubal musta töö ära teinud, sõitis Fidel võidukalt Havannasse. Esialgu oli Che Fideli parem käsi ja peamine represseerimiste läbiviija. Ta pidas Kuuba keskpanga direktori ja tööstusministri ametit. käis esinemas New Yorgis ÜRO peamajas, kohtus Moskvas Nikita Hruštšoviga ja Pekingis esimees Maoga. Tema oli see, kes soovis Nõukogude rakettide paigutamist Kuubale, arvates, et see tagab Batista diktatuuri kukutanutele julgeoleku USA vastu. Pärast 1960.–1962. aasta raketikriisi pööras ta aga venelastele selja ja kuulutas end maoistiks. Vastuolud vendade Castrotega aga süvenesid. Nähes, et  Kuubas võimule pääseda pole võimalik, lahkus Che Guevara 1965. aastal saareriigist ning otsustas jätkata riigikukutajana. Kaks aastat hiljem saabus talle Boliivias lõpp.

Tänapäeval on kultusrevolutsionäär Che kõigutamatu marksistlik-leninlike radikaalide vapipersoon. Tema pildiga punase särgi selga tõmmanud inimene annab sellega mõista, et kandja ainsaks sooviks on valitsejad kukutada. See pilt, mis tavaliselt särkidele trükitakse, on fotograaf Alberto Korda poolt 5. mail 1960 Che Guevarast tehtud foto, mis hästi annab edasi tolle argentiinlase meelekindluse ja võitlushimu.

Tolle särgi kandmine on ka Euroopas kõigile arusaadav teadaandmine, mida kandja silmas peab. Ilmselt oleks ratsionaalne, kui Ansipi valitsust kukutada sooviv siinne opositsioon kannaks samuti Che pildiga punaseid särke. Siis on kindel, mida silmas peetakse. Muidu võiksid asjatundmatud valitsuse kriitikat tõlgendada nii või naa.

TIIT MADE

Jaga |