Valik on teie, head lugejad!

HEIMAR LENK,      08. jaanuar 2003




Harva juhtub, et ühe aasta jooksul saab inimene tervelt kahel korral sekkuda nii riigi kui omaenda saatuse kujundamisse. Alanud aasta selle võimaluse pakub. Sügisel küsitakse meilt "Jah" või "Ei" suurde liitu astumise kohta. Kevadel saame valida vähemalt kahe maailmavaate vahel. Üks neist peaks sobima. Nii enamikule rahvast kui rahva esindajate enamikule parlamendis.
Kümme aastat on igaüks meist, kellele tööd jätkus, rüganud Eesti riigi maine ja tugeva majanduse nimel. Maine öeldakse meil nüüd kõrge olevat, majandust loetakse kõvaks, kuid riiki ja rahvast nimetavad nii president kui peaminister vaeseks. Kuidas saab olla tugeva majandusega riik vaene, pole keegi ära seletanud. Kahe kuu jooksul, mis jäänud Riigikogu valimisteni, saab seda küsida. Nende käest, kes kandideerivad. Kõigepealt küsigem neilt, kes kümme aastat võimul olnud ja riigilaevukese kreeni vedanud. Viimane on presidendi enda väljend tema troonikõnest. Ka uusaasta pöördumises rahva poole kordas ta mõtet, et väga kõrget hinda oleme maksnud nii NATO kui Euroopa Liidu eest. Pereisa madala palga ja vanaema peaaegu olematu elatusraha arvel olemegi end upitanud.
Mind ajab naerma, kui kuulen kauaaegsete valitsuspartnerite isamaaliitlaste ja mõõdukate suust ühtäkki suuri sõnu töörahva solidaarsuse, tööinimese kaitse ja ametiühingute tähtsuse üle. Minu mälu järgi oli kolmikliidu valitsemise ajal ametiühing põlastamist vääriv minevikupärand ja kommunismi kool. Tööinimese või tarbija kaitsmine olid aga hoopis hullud asjad. Nii hullud, et Tallinnas pandi tarbijakaitseamet lõpuks kinni. Keskerakonna võimule tulles sai tarbijakaitse taastamine linnavalitsuse üheks esimeseks ülesandeks.
Niimoodi vaagides ja viimastele aastatele tagasi vaadates tulebki meil oma kaks tähtsat otsust teha. Teritagem mälu ja küsigem, kes oli see peaminister, kes leidis, et Eesti kliimas pole põllumajandust mõtet arendada? Meenutagem, kes hävitas rongiliikluse Lõuna-Eestis ja riigi raudtee maha müüs? Kuid tuletagem ka meelde, kes olid need poliitikud, kes kutsusid rahvast Toompea lossi ette meelt avaldama, et raudtee alles jääks. Kolmikliit ristis riigi saatuse eest südant valutavad demonstrandid lumpeniks. Nüüd valivad need samad Toompeal käinud ausad inimesed endale uue parlamendi. Tänane president, erinevalt eelmisest, on lubanud, et laseb valimiste võitjal ka valitsuse teha ja riigis võimule tulla.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (13)