Tosin aastat julma sotsiaalpoliitikat

Aleksander Reben,      25. jaanuar 2006


Vahetevahel õnnestub lihtsurelikul lähemalt tutvuda Eesti elu avalike saladustega. Artiklis "Parteides maksab tänaseni röövlikamba seadus" (SL Õhtuleht, 5.11.2005) seletab Andres Tarand kaeblikult intervjueerivale ajakirjanikule, et nõukogude taak saadab Eestit veel pikka aega, et Eesti parteide röövlikampade võistluste kombed pärinevad KGB ja kompartei keskkomitee vahel olnud võistlusest ja vaimsusest, et sellest demokraatiale võõrast käitumisest on võimalik lahti saada ainult põlvkondade vahetuse teel. Väga huvitav ülestunnistus staazhikalt riigikogulaselt!
Kui loogiliselt järeldada siis tundub, et ka Riigikogu fraktsioonid on moodustatud röövlikamba seadustele ustavatest ja parteide väljapaistvatest esindajatest, ehk Riigikogu on pügajate allianss, kus saadikutegrupid oskavad omavahel üles näidata nii meeletu suurt vihavaenu kui ka suurt sõprust.
Viimast tõestab fraktsioonide hämmastav solidaarsus sotsiaalkaitsealaste seaduste:
- 1993. aasta elatusraha seaduse (praktiliselt pensioni varjatud röövimise seaduse);
- 1998. aasta riikliku sotsiaalkindlustuse seaduse (riigitoetuse ehk elatusraha pensioniks nimetamine ehk teise Eesti vanaduspensionäride sundvõlausaldaja "ajutise" staatuse põlistamise seaduse);
- 2000. aasta sotsiaalharta osalise ratifitseerimise seaduse;
- 2004. aasta 10. märtsil vana, 1964. aasta sotsiaalkindlustuse koodeksi ratifitseerimise seaduse (mis õigustab teise Eesti pensionidega manipuleerimist laias diapasoonis) ja
- 2004. aasta 14. aprillil kogumispensioni seaduse (ehk pensionifondi 1/5 osa avaliku röövimise seaduse)
kinnitamisel Riigikogus.

Hääletamistulemuste tabel
Seaduste eelnõude hääletamise kuupäevad
Kohal
Puudus
Poolt
Vastu
Erapooletus
Hääletas
Ei hääletanud
17.03.1993 93 8 74 0 0 74 19
26.06.1998 59 42 51 1 1 53 6
31.05.2000 88 13 51 0 1 52 32
10.03.2004 89 12 75 0 0 75 14
14.04.2004 71 30 64 0 0 64 7

Lisatud hääletusprotokollide alusel koostatud tabelist on näha, et mõned grupid Riigikogu saalis viibinud saadikutest ei hääletanud seaduse eelnõu vastu aktiivselt, vaid passiivselt (vt veergu "ei hääletanud"). Arvatavasti ei luba erakondade range distsipliin rikkuda juurdunud traditsioonilist röövlikamba seadust.
Paistab, et edukas Eestis toimub juba tosin aastaid progress majanduses käsikäes julma sotsiaalpoliitikaga ja esimene teiseta on võimatu röövlikamba seadust välja juurimata.
Loota, et Europarlament, kus röövlikamba seadused arvatavasti veel ei kehti, saadiku A. Tarandi abiga parandab pensionäride olukorda Eestis, on suur rumalus. Euroliit sotsiaalkaitsega ei tegele.
Katse pääseda süüdistustest mädapaise pärast Eesti sotsiaalkaitse vallas, kus eakad pensionärid on tosin aastat julma sotsiaalpoliitika ohvrid olnud, poliitsulidel ei õnnestu.
Professor Raivo Vetik väidab, et meie demokraatiat iseloomustavad küünilised võtted ja edenevaks trendiks on poliitika kaubastumine ja kaupade politiseerumine, mis viitab oligarhiale. (EPL, 14.11.2005)
Kas ka see pärineb nõukogude ajast? Vaevalt!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)