Igal inimesel oma arvamus

Aleksander Kõrgesaar,      03. märts 2004


18. veebruari Kesknädala kirjade lehekülje kirjutises "Metsavennad - metsa lõigatakse, laastud lendavad" avaldatakse mõte, et kui nüüd hakatakse eelnevalt samas ajalehes ilmunud artiklite põhjal metsavendlust hukka mõistma, siis eksitakse sügavalt. Kas ikka eksitakse? Igal inimesel on selle kohta oma arvamus, sest nii mõnedki relvastatud metsavennad röövisid ja määrisid oma käed süütu talurahva ja laste verega.
Ööl vastu 31. juulit 1945. a mõrvati Torma vallas Lilastvere külas talunaised Marie-Elisabeth Ojasilla koos 15aastase tütre Helmiga ja Anna Kirtsi. 1945. a ööl vastu 26. maid süüdati Sadala vallas Metsakülas põlema Hugo Vaheri vanematekodu. Kui pere majast välja jooksis, langesid kõik metsavendade kuulidest.
Veretööd aga jätkusid. Ohvriteks olid Richard Odras Torma valla Vanamõisa külast, August Väits Sätsuverest ja Karla Õispuu Rääbise-Metsanurgalt. 1948. a 1. jaanuari ööl tapeti jõhkralt Õispuu neljaliikmeline perekond: pereema Aliide, täisikka jõudnud tütred Helju ja Aino ning 12aastane poeg Harald.
Kui palju inimesi metsavennad Eestimaal tapsid? Täpset arvu ei tea, ilmselt kõigub see 270-300 vahel. Statistika andmetel sooritasid metsavennad 422 terroristlikku akti ja 628 riigi kooperatiivse omandi röövimist ajavahemikus 1944-1947.
30. novembril 1948. a tungisid relvastatud metsavennad Võrumaal Vao vallas täitevkomitee hoonesse ja röövisid 143 000 rubla. 1. detsembril 1948. a murdsid metsavennad sisse Võrumaa Kooraste valla täitevkomiteesse ja röövisid relva ähvardusel 30 000 rubla. 1949. a algul rööviti Väimela metskonna kontorist 12 000 rubla. 22. mail 1949. a rööviti Kooraste vallas tühjaks Karaste kauplus. Taolisi röövimisi oli teisteski kohtades.
5. septembril 1951. a lõhkusid metsavennad Eidapere ja Lelle vahel raudtee ja rong sõitis rööbastelt välja. Metsavennad lasksid maha postivaguni kaitsemehed ja röövisid vagunist olevast rahasaadetisest üle 100 000 rubla. Järelikult metsavendade seas oli mõrtsukaid ja röövleid.
1945. a suvel kuulutati metsavendadele amnestia, millega oli öeldud, et nad võivad julgelt metsast välja tulla. Metsavennad vastasid seepeale: "Surm siin või Siberis!" ja väljatulijaid oli vähe.
1946. a tehti veel kord selgitustööd ja sama aasta lõpuks oli legaliseerunud 5868 metsas redutajat. Kahjutuks oli tehtud 5169 bandiiti. 1947. a lõpuks olid metsavennad massilisel kujul oma tegevuse lõpetanud. Tegutsesid ainult üksikud. Kurikuulus metsavend Ants Kaljurand ja tema 11meheline jõuk tabati alles 25. juuni öösel 1949. a.
28. septembril 1978. a, kui kaks julgeolekugruppi kammisid Paidre lähedal metsamassiivi, avastasid nad Võhandu jõe kaldalt kalamehe. Talle hakati küsimusi esitama, et välja selgitada, kes ta on. Julgeolekumeestele saigi asi selgeks ja mehele käratati: "Te olete metsavend Sabbe. Me oleme Riiklikust Julgeolekust. Te olete arreteeritud." August Sabbe jõudis küll püsti tõusta ja taskust relva haarata, kuid samal hetkel lõi üks julgeolekumees metsavenna jõkke. Sinna sumasid ka teised ja vees algas võitlus - kuni Sabbe teatas, et annab alla. Kui kõik olid kaldale jõudnud, hüppas Sabbe jõkke ja uputas end. Nii hukkus Võhandu jões viimane metsavend August Sabbe, kellele on Tartus Raadi kalmistul püsti pandud mälestuskivi.
Metsavendade meeleheitlik tegutsemine oli mõttetu. Rööviti ja tapeti süütuid inimesi, mille tõttu kannatasid nende lähedased.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (10)