Igavene kooselu

 Aeg on ärev. Üks vaenlane on Idas, pagulane varitseb igal pool, ja ka riigis sees pole ohtudest puudust. Neis tingimustes on kainet mõistust raske säilitada, Toompea pole erand. Võtkem või kooseluseadus (kehtib alates 1.01.2016), mis sarnaneb mingis mõttes, Elektrilevi paralleeli kasutades, kooselu püsiühenduse tagamisega.

Kuidas kooselu püsiühendus sõlmitakse?

Kooseluleping sõlmitakse seaduse järgi (paragrahv 3) notariaalselt tõestatud vormis, mõlemad isikud peavad olema notari juures füüsiliselt kohal. Peatükis 2 leiame selle uue ühenduse juriidilise nime – registreeritud elukaaslased.

Edaspidi läheb lõbusaks, kuigi asi on naljast kaugel. Paragrahvis 9 leiame – registreeritud elukaaslased on kohustatud oma vara ja tööga perekonda ülal pidama. Kust äkki uus termin perekond ja mida see tähendab? Antud seaduses perekonna määratlust ei esine, määratlusvälja seega pole.

Ainus võimalik selgitus – perekond on mõlema registreeritud elukaaslase kuskile maha jäänud perekonnad, keda siis nüüd mõlemad toetama on kohustatud?! Kooselu-osalisi antud seadus peresuhetes osalema ei kohusta, tegemist on üldse mitteõigusliku terminiga.

Paragrahvis 14 on juttu perekonna eluasemest – perekonna eluasemena käsitatakse eluruumi, kus perekonna liikmed tavapäraselt elavad. Kas jälle linna kolinud uut sorti registreeritud elukaaslaste endiste perede maakodud näiteks?

Kahes paragrahvis kasutatakse sõna perekond, määratlust sellele ei antagi ja see pole kooseluseaduses üldse käsitlust leidnuidki. Norimine pisisajade kallal? Kogu seadusandlus pisiasjadest paraku koosnebki, ja ka kohtunikule pole ilmselt ükskõik, kas Anubis või canabis, Hippokrates või hippopotamus.

 Ja kuidas see uus ühendus likvideeritakse?

Võimalusi on kolm: ühe või mõlema registreeritud elukaaslase surm, või otsustavad mõlemad abielluda klassikalises mõttes ja moodustada pere. Kolmas võimalus viib meid aga jutu alguse juurde tagasi.

Nimelt on kolmanda võimalusena seadusandja ette näinud 3. ptk-s paragrahvis 19, et kooselulepingut saab lõpetada poolte kokkuleppel taas notariaalselt kinnitatuna osaliste vastavate avalduste alusel. Aga mis saab siis, kui üks osapool pole nõus, ei anna end kätte, on näiteks (välis)maal ja telefonist kostub partneri uue elukaaslase hõikeid, et saada 10 tuhat euri ja siis saad nõusoleku?

Selle kohta pole seaduses midagi. Mis siis peale hakata? Pöörduda kohtu poole? Kuhu kohtusse? Mille alusel midagi nõuda? Ka sellest pole seaduses midagi ja ainus loogiline järeldus tundub see, et kui üks osalistest „lahutust“ ei taha, on uus liit igavene, sest seaduses ette nähtud pooltevahelist kokkulepet lihtsalt ei tulegi!

Siis saab muidugi tulla tagasi esimese võimaluse juurde – liit lõpetada ühe osapoole surma tõttu. Tõsi, siis tuleb 15 aastat peidus olla ja aegumist oodata. Aga parem ikka kui lõputu õudus!

ANDRES RAID, teleajakirjanik

Ilmus ka 18. jaanuaril Õhtulehes

Jaga |