Tootmisjäätmed ohustavad inimest

REIN RATAS,      15. jaanuar 2003


Jäätmevaba tootmist ega elulaadi pole olemas. Küll võime rääkida jäätmevähesest tehnoloogiast, et tagada ratsionaalsem loodusvarade ja energia kasutamine.

Sada aastat tagasi ei olnud jäätmed probleemiks, vähemalt meil Eestis ja taludes. Toidujäätmed sõid loomad ja mis oli halvaks läinud läks komposti või sõnnikuga koos põllule. Tarbeesemed olid põhiliselt puust ja mis enam muuks ei kõlvanud, läks "termilisele taaskasutamisele", s.o. ahju ja tuhk puistati väetiseks. Oli naturaalmajandus.

Pakend paneb muretsema

Koos ühiskonna arenguga on toimunud suured muutused jäätmete tekkes, hulgas ja koostises. Kunagine inimkonna põhitegevus - toidu ja tarbeesemete valmistamine oma eluvajadusteks on tänapäeval asendunud kaubatootmisega turu tarbeks.
Järgnev majanduse areng on tähendanud ka jäätmetekke küllaltki püsivat suurenemist. Samas tõi XX sajandi teine pool endaga kaasa uue suhtumise jäätmetesse. Kujunes arusaam, et jäätmed on oluline keskkonna- ja tervisetegur ning loodusvarade raiskava või säästva kasutamise näitaja.
Ideoloogiliseks murdepunktiks kujunes siinjuures 1992. aastal. Rio de Janeiros ÜRO egiidi all toimunud Keskkonna ja Arengu Konverents sellel vastuvõetud Agenda 21 ehk tegevuskava XXI sajandiks. Majandustegevus, olles keskendunud tootmise ja tarbimise korraldusele, lähtub põhimõttest - mida suurem on tarbimismaht, seda edukam on majandustegevus. Tõusnud elatustase on märgatavalt muutnud inimeste tarbimisharjumusi, mis ilmneb kujukalt pakendite üha suureneva koguse kasutamises. Arenenud tööstusmaades moodustavad olmejäätmed kuni kolmandiku kogu jäätmete hulgast. Suurenev jäätmete teke on paljudele riikidele probleem. Ladestuspaikades aasta - aastalt kiiresti suurenevad jäätmekogused on sundinud riike suunama oma jäätmemajanduse fookuse prügiladestuselt integreeritud jäätmemajandusele. Jäätmete korralik töötlemine on aga majanduslikult koormav nii jäätmetekitajatele, riigile kui ka omavalitsustele. Samas on jäätmekäitlusest kujunenud kindla tulubaasiga majandusharu.

Eestis luuakse jäätmebörs

Jäätmevaba tootmist ega jäätmeteta elulaadi pole. Küll võime rääkida puhtamast ja jäätmevähesest tehnoloogiast. Jäätmevähene tehnoloogia on teadmiste, meetodite ja vahendite praktiline kasutamine inimeste vajaduste rahuldamiseks, et tagada kõige ratsionaalsem loodusvarade ja energia kasutamine ning kaitsta keskkonda. Jäätmekoguste vähendamisel ja taaskasutamisel tuleb arvestada moodsat kõrgtehnoloogiat, võimalikult pikka toote eluiga, toote teisese kasutamise võimalusi ja hinnapoliitikat, mille tulemusena saame säästa loodusvarasid ja keskkonda.
Eesti majanduse areng tervikuna on jõudnud tasandile, kus üha rohkem säästevarenguline printsiip väljendub majanduslikes kriteeriumites ja hinnangutes. Üheks sammuks loodusvarade ratsionaalse kasutamise ja mõistliku majandamise teel on jäätmebörsi loomine. See tähendab nii aktuaalset kui potentsiaalset taaskasutuslikku tunnust omavate jäätmeliikide sihtotstarbelist arvestust ja esmakäitlust jäätmetekkest alates. Jäätmebörsi raames luuakse sobivates kohtades (omavalitsuste, keskkonna- ja tervisekaitseüksuste poolt lubatuna) börsiarvestuslike jäätmeliikide (ehitus- ja lammutusjäätmed, pinnas, puit, metall jm.) ladustuskohad. Võib arvata, et börsi käivitumisel leiab sihipärast kasutamist suur osa ehitus-, lammutusjäätmetest.
Heaks näiteks jäätmete taaskasutamisest on ehitus- ja lammutusjäätmete käitlus alljärgnevas tabelis. Andmed põhinevad OÜ Slops näitajatele 2001. aastal.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)