Koostöö aitab majandust elavdada

Selleks et kohalikud ettevõtjad ja muud majandusinimesed saaks pisutki oma mõtetes selgust ning värskemat informatsiooni kogu riigis toimuva kohta, korraldasime jaanuaris majandusseminari, mille peateemadeks hetke majandusolukord ja euro tulek.

Esinesid Riigikogu liikmest ärimees Aivar Riisalu ja Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur.

Vajadus arutelu järele on kestnud pikemat aega. Kahe peateema kõrval käsitlesid lektorid ka eksporti ja selle elavdamist. Samuti selgitati oma tootjate kaitseks võimalike seaduseelnõude väljatöötamist. Räägiti põllumajandustoetustest ja Venemaa turust.

Käsitlesime valdavalt kolme probleemi, mis vaevavad peaaegu kõiki Eesti majandusinimesi: kuidas hankida investeeringuid, kuidas makse mitte ainult tõsta, vaid ka alandada,  kuidas saada riiki välisraha juurde, et tõsta inimeste heaolu.

Riisalu keskendus põhiliselt ettevõtja muredele. Ta tõi välja takistused, mis tekivad ettevõtjal toetuste taotlemisel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS).

Samuti soovitas ta, ise ettevõtjana tegutsedes, teha rohkem koostööd teiste samas valdkonnas töötavate ettevõtetega. Eriti tähtsaks pidas Riisalu ettevõtja koostööd maksuametiga ning ta selgitas, kuidas tihe ja aus lävimine maksuametiga saab ettevõtjale abiks olla. Väga oluliseks pidas ärimees tootva tööstuse elushoidmist ja arendamist ning ekspordi soodustamist, sest see on tema sõnul ainus, mis meid reaalselt võib kriisist välja tuua.

Siiski on hetkeseis tootva tööstuse jaoks väga keeruline, kuna just tootev tööstus  tekitab valdava osa Eesti suurest töötute väest. Märksõnaks sel tegevusalal pidas Riisalu firmade omavahelisi kokkuleppeid, mis annaksid tootvale tööstusele jõudu konkurentsivõimelisena püsida ka raskel ajal.

Euro tulekut pidas Riisalu vajalikuks, kuid leidis, et ei maksa siiski sattuda eufooriasse, sest oodatavad investeeringud ei pruugi nii kiiresti Eestisse jõuda ja eksporditoetusi üleöö ei parandata. Siiski pidas ta euro kasutuselevõttu ettevõtja jaoks vajalikuks, sest euro stabiliseerib finantssüsteemi.

Väga oluliseks pidas Riisalu ka Venemaa turgu ning leidis, et selle avanemiseks tuleks rohkem pingutada, et riikidevahelistele kokkulepetele jõuda. Tema arvates on Vene turud Eesti majanduse jaoks võtmeküsimuseks.

Üsna raskeks pidas Riisalu ka euro tuleku järgset aega, sest varjatud hinnatõusule lisanduvad kasvavad tööjõukulud. Ka siin nägi ta olukorra lahendamist vaid kokkulepetes ja läbirääkimistes töötajatega.

Pikka aega ettevõtjana tegutsenud Riisalu oli kokkuvõtvalt siiski optimistlikult meelestatud, kuna majanduses on näha tõusumärke ning ka turud on Eestis hakanud stabiliseeruma.

Majandusteadlane Heido Vitsur keskendus Eesti rahandussüsteemi eripärale, selgitades, et meie pangandus ei ole aastaid ise finantspoliitikat ajanud, vaid majandustõusu alusteks on olnud Rootsi pankade poolt riiki sisse toodud odav laenuraha.

Kahel viimasel aastal enne kriisi küündis sissetoodud laenuraha juurdekasv 25 protsendini Eesti SKP-st. Iseseisva rahanduspoliitika kehtestamist praegu pidas Vitsur keeruliseks, kuid mitte võimatuks, ent sellise poliitika läbiviimiseks on vaja oskusi ja tahet. Siiski leidis ta, et euro tulek on vajalik, kuna hetkel pole välisinvestorite usaldus Eesti krooni püsimajäämise suhtes, valitsevat tööpuudust arvestades, sugugi suur.

Vitsuri arvates võib järgmistel aastatel kujuneda probleemiks eelarve tasakaalustamine, kuna eelnevatel aastatel on seda tehtud riigiettevõtete dividendidest, ent järgmisel aastal seda võimalust ei ole. Samuti märkis ta suhete normaliseerimist Venemaaga, kuna sealne turg on Eesti jaoks väga tähtis.

Seminarist osavõtnud jäid nähtu-kuulduga rahule ning leidsid, et sellelaadseid üritusi oleks tarvis jätkata. On mõttekas ettevõtjate soovile vastu tulla. Mõistlik oleks kavandada ka järgmist kohtumist majandusinimestega.

Lõpuks mõtlemisainet: kuidas me väärtustame neid ettevõtjaid ja ettevõtteid, kes ja mis meie riiki raha juurde toovad, kas ekspordi, turismi või transiidi valdkonnas? Kas soodustame seda? Kas suudame oma ettevõtjaid ja ettevõtteid ka seadlusandluse abil kaitsta? Kui ei - siis miks me seda ei tee?

TOOMAS VÄINASTE, Vinni vallavanem, Lääne-Virumaa

Jaga |