Väejooksik on ju desertöör

JAAN NIIN,      28. august 2002


Väejooksikut nimetab laiem maailm desertööriks ja tegu deserteerimiseks, mis maakeeli äraseletatult on väeosast omavoliline lahkumine, ärakargamine, aga ka vaenlase poole ülejooksmine. Praegu on meie riigi ühest sõjaväeüksusest selgitamata põhjustel deserteerunud kenake hulk sõdureid ja nende äraoldud tundide järgi peetakse arvestust, missuguse kergema või raskema karistuse on nad sellise tembu eest ära teeninud.
Huvitav, et just samal ajal otsustas kõrgest riigiametist lahkuda riigikontrolör Juhan Parts, enne ametiaja lõppu ja selgitamata põhjustel. Ta teavitas sellest kiiresti vabariigi presidenti ja sukeldus otsekohe poliitikasse, esitades soovi astuda Res Publica parteisse. Kuid Eesti Vabariigi põhiseaduse, Riigikontrolli käsitlevas XI peatüki paragrahvis 134 on sätestatud, et riigikontrolöri nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu vabariigi presidendi ettepanekul. Kuid praegu on Riigikogu jätkuvalt puhusel ja pole otsust teinud. Seega võib sellist omavolilist lahkumist pidada meie üldisel rahvahääletusel vastuvõetud põhiseadusega täielikus vastuolus olevaks, kusjuures seaduse rikkujaks on põhiseadusliku riigiasutuse tippjuht ise. Nii on meil tegemist, piltlikult öeldes, "deserteerimise" ülima tipuga.
Seejuures paneb hämmastama Lennart Meri vastuoluline pöördumine "Armsa Eesti rahva" poole k.a 10. augusti Postimehes, kus ta "Teie endise presidendina" soovib Juhan Partsile, aga ka kõigile teistele erakondadele ja nende liikmetele tõsist ja ennastsalgavat tööd Eesti poliitilise palge kujundamisel ja meie riigi ülesehitamisel. Samas ei saanud Meri jätta ütlemata, et ta ise seisab erakonnapoliitikast väljaspool. Kuid oma pöördumises on Lennart Meri toonud välja nime Juhan Parts kui omaette partei nimetuse. Arvatavasti kasutas ta seda Res Publica partei sünonüümina. Kui nii, siis on Meri selle kombe laenanud punapoeet Majakovskilt, kes ütles "Lenin", kuid mõtles "partei" ja kui ütles "partei", siis mõtles "Lenin". Ja tollel ajal Vene riigis üle ühe partei ei tohtinud olla ja sedagi juhtis siis juba Stalin. Kinokroonikas oleme näinud ka Hitlerit oma partei koosolekul selgitustööd tegemas, et Saksa riigis on ainult üks partei ja üks juht, kusjuures partei on isegi üks osa juhist, jättes täpsustamata, missugune osa. Ja Meril oma pöördumise lõpus "tekib soov endalt küsida, kas me vajame nii palju erakondi ..." Muidugi pole ilus kohe mõelda, et keegi taas tüürib Eestit üheparteilisesse bolshevistlikku, rahvussotsialistlikku või mingisse muusse sarnasesse tulevikku, mille eesotsas on suur juht ja õpetaja. Kuid midagi taolist võib juhtuda küll, kui rahvas kaotab valvsuse ja laseb end kergesti uinutada riigis uut korda luua lubavate "ööbikute" laulust.
Riigikontrolöri tema deserteerimise eest ametlikult hukka ei mõisteta, siis peaks ka kõik meie väejooksikutest noored sõjamehed jääma ilma igasuguse karistuseta.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)