Õhusaaste kui linnakeskkonna loomulik osa?

 Saaste on tihti nähtamatu

Kui rehvide poolt sõidutee pinnalt lahti kistud mineraalmaterjal on silmale enamasti nähtamatu, on ka autode heitgaasidest tulevad peenosised samade tunnustega. „Nähtamatu“ saaste on inimeste tervisele ohtlik. Saaste, mida palja silmaga ei näe, satub organismi hingamisteede kaudu. Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteemi Tallinna õhusaaste indeksit vaadates võib öelda, et Tallinna õhukvaliteet on valdavalt hea, kuid linnas võib siiski aeg-ajalt kohata selles kahtlema panevat vaatepilti.

 Näiliselt osaleb liikluses väga palju nüüdisaegseid sõidukeid, kuid ristmikel ja fooride juures jääb tihti silma summutitest väljuv tossupilv ja vinguhais. See tõstatab küsimuse autode tehnilisest seisukorrast. Tarbijakaitseamet juhtis tänavu augustis tähelepanu automüüjale, kes vahendas puudulikus tehnilises seisukorras olevaid sõidukeid, millel ilmnevad pärast mõnenädalast kasutamist tehnilised probleemid ning mille remont kujuneb enamasti kulukamaks kui sõiduki turuväärtus. Küsitav, kui paljudel sellistest pettasaanud autoomanikest on rahalist võimekust tehniliste puuduste likvideerimiseks. Seega osaleb liikluses sõidukiomanikke, kes on probleemidest teadlikud, kuid ei võta erinevatel põhjustel midagi ette olukorra parandamiseks.

Autoga on mugav liigelda

Paljude arvates on autoga liiklemise näol tegemist ühe eriti mugava liikumisviisiga, kuna istekoht on alati vaba, õhutemperatuuri saab ise reguleerida ning ühest punktist teise saab alati võimalikult otsemat teed pidi. Seepärast polegi lähiaastatel oodata autokasutajate olulist vähenemist. Samas tuleb rohkem tähelepanu hakata pöörama sõidukite tehnilisele seisukorrale ning probleemsete sõidukite eemaldamisele liiklusest. Kuna heitgaasid on olulised peenosiste levitajad, kujuneb heitgaasitatud linnaõhk tervisele ääretult ohtlikuks. Seda sisse hingates lühendame oma eluiga. Tegemist pole ainult suurlinnade probleemiga.

 Palju on räägitud Tallinna automaksust, tasulise parkimisala laiendamisest ning ühistranspordisüsteemi kvaliteedi parandamisest. Seda kõike selleks, et autosid oleks südalinnas vähem ja õhk puhtam. Lahendus ei peitu ainult selles, mida saab ette võtta kohalik omavalitsus, vaid ka selles, kuidas toetavad seda riiklikud mehhanismid – sõidukite tehnoseisundile esitatavad nõuded ja järelevalve nende täitmise üle.

 Vastus tuleb leida küsimusele: kas oleme tänase olukorraga rahul? Kui probleemse sõiduki osalemine liikluses on silmnähtav, kerkib paratamatult küsimus: kus on olnud tehnoülevaatuse tegijate silmad? Vaja on hakata sisulisemalt tegelema probleemsete sõidukite tuvastamisega ja nende eemaldamisega liiklusest.

 Maanteeameti statistika kohaselt läbis 2014. aastal tehnoülevaatuse 358 484 sõidukit, heitgaasidega seotud probleeme tuvastati 7128 korral. See on umbes 2% kõikidest sõidukitest. Kui eeldada, et neid sõidukeid liiklusesse ei lubatud, tekib ikkagi küsimus: kust tulevad kõik need linnas tossavad autod? Järelevalvet tuleks teha tehnoülevaatuste vahelisel ajal kohtades, kus ohtlikud probleemid kõige paremini silma hakkavad. Eelkõige liikluse paikvaatluse kaudu.

 Olen veendunud, et liikluskultuuri kujunemisel mängivad olulist rolli eeskuju, moraalsed tõekspidamised ja väärtushinnangud. Samamoodi võiks välja kujuneda ka suhtumine kaasliiklejaisse ja meie kõigi elukvaliteeti.

 Tossavad ja õhkureostavad autod jätkem garaaži!

RISTO KASK, Keskerakonna Nõmme piirkonna juhatuse liige

Jaga |