Naised taunivad perekonnaseaduse eelnõu

Naistepäeval korraldas Keskerakonna naiskogu KENA Rahvusraamatukogu saalis konverentsi „Täna räägime perekonnaseaduse headest ja halbadest külgedest“. Konverentsi avasid Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ja KENA president Anneli Kööba-Orlov.

Euroopa Parlamendi saadik Siiri Oviir peatus ohtudel, mida uus perekonnaseadus endaga kaasa toob. Tema arvates võiksid paljud praeguse perekonnaseaduse head sätted alles jääda.

„Millegagi ei ole põhjendatud eelnevate analüüsideta mõne teise riigi vastavate normide mehhaaniline ülekandmine, isegi kui need normid selles riigis hästi toimivad,” ütles Oviir. „Igal rahval on oma pikaaegselt väljakujunenud tavad, mis loovad stabiilsustunde oleviku ja tuleviku ees.“

Tartu Ülikooli sotsioloog Dagmar Kutsar küsis: kas seadus siiski ei peaks järgima inimkäitumise muutusi?

Riigikogu liige Ain Seppik rõhutas eelnõu reformierakondlikku liberaalset iseloomu ja põhjendas, miks Keskerakond sellele vastu seisab.

„Parafraseerides Ansipit, peaksin ütlema, et tuleme selle seaduse juurde tagasi siis, kui oleme jõudnud viie rikkaima riigi hulka,“ ironiseeris Seppik. „Abieluvara rezhiimi muutmisel on selgelt poliitilised ja maailmavaatelised eesmärgid, mis toimivad ideaalselt ainult edukate maailmas. Kuna Keskerakond on sotsiaalse kallakuga erakond, ei saa me selle eelnõu poolt kuidagi hääletada.“

Paljulapseliste Perede Liidu esimees Kalmer Hütt tõestas oma ettekandes, et ka lastele ei ole seda seadust vaja.

Kohtunik Eveli Vavrjanuk põhjendas, et advokaatide ja kohtunike tööpõld ainult täieneks, kui see seadus vastu võetakse. Tema hinnangul kulub kohtupraktika muutmiseks 5–6 aastat, mis muudab vahepealse õigussüsteemi, s.o ülemineku ühisvaralt lahusvarale, ebastabiilseks.

Konverentsil võeti vastu pöördumine avalikkusele. Pöördumise tegijad on vastu abikaasade varaliste suhete uuele regulatsioonile, milles nähakse ohtu Eesti ühiskonnas juurdunud põhiväärtustele. Uus seadus ähvardaks perekonnainstitutsiooni stabiilsust.

Eelnõus sisalduv ühiskonna individualistlikku alget kandev suundumus ohustab perekondade toimimise solidaarsuspõhimõtteid, sest soodustab konkurentsi ja sotsiaalse ebavõrdsuse tungimist perekonnaliikmete vahele, jättes nõrgema poole vajaliku kaitseta. Siit tulenevalt on eelnõu vastuolus soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetega.

Pöördujaid teeb murelikuks ka vanema ja lapse õigussuhete regulatsiooni see osa, millega jäetakse lapse emaga mitte abielus olev isa ilma automaatsest lapsehooldusõigusest. Laps aga vajab mõlemat vanemat, ja abielulisuse alusel vahetegemine isade vahel ei ole õigusriigile kohane. Siit tuleneb järeldus, et pakutud õigusnormid on vastuolus põhiseaduse ja ÜRO lapse õiguste konventsiooniga.

Pöördujad vaidlustavad eelnõus esitatud vanema ja lapse õigussuhete regulatsiooni selle osa, millega laps on võimalik jätta isata juhul, kui lapse isa või ema on alaealine ja alaealise vanema seaduslik esindaja isaduse omaksvõtule nõusolekut ei anna. (Piltlikult väljendudes: mamma ei ole nõus tõsiasjaga, et tema 16–17aastane poeg on juba isa!) Kirjeldatud õigusnorm ei oleks samuti kooskõlas põhiseadusega ega ÜRO lapse õiguste konventsiooniga.

Pöördumise autorid peavad äärmiselt vajalikuks eelnõu senisest süvenenumalt üle vaadata. Riigile on eelkõige vaja, et perekonnaseadus oleks tihedamalt seotud eesti rahva perekonnakäitumisest tulenevate ja ühiskonda kui tervikut haaravate arengueesmärkidega.

Jaga |