Keskerakond ja Vasakpartei alustasid koostööläbirääkimisi

Jürgens tunnistas, et väikese erakonnana (ligi 2200 liiget) on Vasakparteil raske mõjutada ühiskonnaelu, kuid vasakpoolsetena näevad nad seda, et suurettevõtete ja monopolide juhitud ühiskonnas läheb tööinimeste elu aina raskemaks. Nad on mõelnud kaua, kelle poole pöörduda koostööettepanekuga, ning valikus - Kesk või SDE? - jäi Jürgensi sõnul peale Kesk, „kuna sotsiaaldemokraadid on meil Euroopa kõige parempoolsemad, ja Keskerakond on sotsiaalpoliitikas rohkem teinud". Vastastikust koostegutsemist poliitiliste ühishuvide realiseerimisel peetakse Keskerakonnaga perspektiivikamaks, sest loodetakse suure erakonna toetusele oma mõtete edastamisel.

Edgar Savisaar palus tutvustada EÜVP kujunemislugu ja peamisi poliitilisi seisukohti. Eesti poliitikahuvilisele peaks see partei 1990-ndatest eelkõige meenuma kui Tiit Toomsalu juhitud erakond, kes oli aastail 1999-2003 esindatud kuue liikmega ka Riigikogus. Toomsalu täna enam parteisse ei kuulu, kuid liikmete seast leiame Vaino Väljase, kes on vaatamata partei mitmele nimevahetusele püsinud nimekirjas 1991. aastast.

Jürgens tunnistab, et hästi ei mõjunud partei arengule ebaõnnestunud nimi Konstitutsioonierakond, mis viis ära nii liikmeid kui ka valijaid. 2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris osa selle partei liikmeid Rahvaliidu nimekirjas. EÜVP-l on sidemeid Euroopa mitme vasakparteiga. Eesti-siseselt on partei võimul Maardus, tugevamad ollakse ka Tartus ja Kallastel.

Savisaare küsimusele Vasakpartei põhisuundadest vastasid läbirääkimisdelegaadid, et poliitiliste ideede turul on nemad kahtlemata väljas vaesemate ühiskonnakihtide eest. Eelkõige on nad teinud tihedat koostööd vasakpoolse intelligentsi esindajatega (sh õppejõud ja professorid, nii eesti- kui vene emakeelega). Samuti on EÜVP olnud aktiivne korteriühistute valdkonnas - seoses inimeste vaesumisega ja suutmatusega korterite eest maksta on vasakparteilaste hinnangul ühistute näol tegemist omamoodi ühiskondliku pingekoldega, mis kohati juba plahvatab, nt Ida-Virumaal ja maapiirkondades, sealsetes endiste majandikeskuste korruselamutes.

„Korteriühistuid pole praegu justkui kellelegi riigis vaja, ükski instants nendega ei tegele. Seadus, mida Riigikogu praegu menetleb, on parempoolne ja lahenduste asemel hoopis suurendab pingeid. Korteriühistute lahendamata temaatika on pomm, mis kogub lõhkejõudu," hoiatas Vaingort.

Vasakparteilaste hinnangul on noorte hulgas tekkimas radikaalseid rühmitusi, näiteks anarhistide grupp jt. Deklasseerunud kihid otsivat tegutsemisvõimalusi, ja see on ühiskonnale ohtlik. Samuti arutati kohtumisel eesti ja vene noorte erinevaid väljundeid tulevikus.

Katrin Linkov rääkis, et kuna Eestis puudub regionaalpoliitika, siis on maaelanikkond jäetud suurde hätta, sõltuma transpordist ja mõnitavatest eurorahadest, mida raisatakse enamasti mõttetult.

Vasakparteilased märkisid ka, et nad tunnevad hästi maaelu ja teavad, et võivad siin olla Keskerakonna usaldusväärseks koostööpartneriks, sest Keskerakond ei ole hetkel maapiirkondades tugevalt esindatud.

„Me anname aru, et teie, Keskerakond, ei ole vasakpoolne partei, kuid meie jaoks on põhiline sotsiaalvaldkond, ja selles te olete Eestis kõige optimaalsemad," kinnitas Jürgnes.

„Maal on inimesed masenduses ega hääleta pärast Arnold Rüütli eemaldumist poliitikast enam mitte kellegi poolt," lisas Linkov. „Noored ei saa maale jääda ega maale tulla, kuna isegi keskmise palgaga ei ela maal ära, eriti kui on vaja rajada ka eluaset."

Delegatsioonid leppisid kokku lähinädalatel uuesti kohtuda ning mõnel siinnimetatud konkreetsel teemal juba ekspertide tasemel ümarlaud moodustada otsimaks ja pakkumaks omapoolseid lahendusi.

Esmane koostöökohtumine tunnistati mõlemalt poolelt sisukaks ja õnnestunuks ning otsustati parteidevahelisi läbirääkimisi jätkata.

URMI REINDE

urmi@kesknadal.ee

Jaga |