Keski sisepinged vähenesid ja reiting tõusis

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus langes aprillis 29 protsendile ehk märtsikuuga võrreldes ühe protsendipunkti, kuid erakond on jätkuvalt populaarseim. Reformierakonna toetus langes kahe protsendipunkti võrra - 27 protsendile. Isamaa ja Res Publica Liidu toetus tõusis aprillis 13 protsendile, märtsis oli see 12 protsenti.

Valitsuskoalitsiooni toetus kokku on 40 protsenti, mis on protsendipunkti võrra madalam kui märtsis ja ühtlasi kolme aasta madalaim. Toetus valitsuskoalitsioonile väheneb neljandat kuud järjest. Seevastu opositsiooni toetus on tõusuteel ja hetkel 54 protsenti.

Nagu näha, on vahe Keski ja Reformi vahel kõigest 2%. Arvestades pidevat Keskerakonna-vastast turmtuld ja kohustuslikku Reformierakonna-meelsust õukonnameedias, on valitsuse juhtivpartei seis äärmiselt nutune. Praegused Reformierakonna poliitilised propagandakahurid ei tööta varasemaga võrreldes enam sama efektiivselt. Pronksiööst on juba viis aastat möödas, seevastu inimestele üha enam peavalu valmistav majanduslik toimetulek on jätnud Reformierakonna populaarsusele oma pitseri.

Sotside tõusev populaarsus põhineb nende tegevuskaval, mis seisneb viimasel ajal peamiselt mittemillegi tegemises. Kui sa midagi ei tee, siis ei saa ka midagi valesti minna. Samas tuletab Kesknädal meelde, et Eestile valusaimad kärped võeti vastu just sotside valitsusse kuulumise aegu, kui Ivari Padar töötas rahandusministrina. Sotsid kuulusid ka kurikuulsasse nn „krokodillide komisjoni". (Loe ka lk 5 Priit Toobali artiklit „Keskerakond - stabiilne valuuta, erinevalt sotsidest".)

Keskerakonna puhul näib populaarsustrend liikuvat ülesmäge, sest sisepingetest hakatakse üle saama. On neid, keda raskused lahutavad, ja neid, keda raskused liidavad. Praegune Keskerakond kuulub kahtlemata viimaste hulka, ühendades neid, kes eelistavad tegutsemist ja edasiminekut käegalöömisele.

INDREK VEISERIK

Jaga |