Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

50 aastat Eesti sajast

21. veebruar 2018

Oleme astunud Eesti Vabariigi loomise sajanda aastapäeva sünninädalasse. Pidustustesse, kus on tegelikult kaks vabanemist. Esimene – Venemaast lahkulöömine Tartu rahuga; teine –Rahvarinde algatatud vabadusliikumine, mis viis taasiseseisvumiseni.

 

50 aastat teise võimu all on tänastel täiskasvanutel hästi meeles. Oli lapsepõlv, mida küll kippus halvustama president Ilves, kuid mitte kõik lapsed ei olnud õnnetud. Vanemad andsid oma parima ja näljas polnud keegi. Elati üle kannatused, kus tihti olid pealekaebajateks oma kodumaised maavillased tegelinskid.

Aga ometi sellises elukorralduses olid meil omad armastatud heliloojad, lauljad ja näitlejad. Inimesed mõistsid ja oskasid hinnata kultuuri.

Seepärast otsustas tunnustatud koolipapa Hendrik Agur tuua meie ette endise ajastu muusikat kui osakest Eesti ajaloost. Ja kohe olid kritiseerijad platsis – ”Üritus mõjub hauarüvetamisena” (PM 17.02. 2018).

„Isamaa ja Res Publica Liit mõistis hukka IRL-i kuuluva GAG-i direktori Aguri otsuse korraldada EV100 tähistamise järel nõukaaegset muusikat ülistava estraadikontserdi.”

Nende arusaama järgi polnud Georg Ots, Tiit Kuusik, Kalmer Tennosaar, Jaak Joala ja eelmisel nädalal meie hulgast lahkunud Heli Lääts mitte keegi?

Aguri ettevõtmine jäi hambu ka reformierakondlasele Urmas Paetile. „Mida peaks selle kontserdi abil unustama ja andestama?” küsib Paet. „Kümned tuhanded nõukogude režiimi tapetud ja küüditatud Eesti inimesed? Poliitilistel põhjustel taga kiusatud Eesti õpilased ja õpetajad? Suletud piirid? Inglise, saksa ja prantsuse keele õpetajad, kes kunagi ei saanud külastada riiki, mille keelt nad õpetasid? Sadade tuhandete inimeste hävitatud võimalused?” loetles ta.

Meie kunsti ja kultuuri suurkujud toimisid just sellel hallil ajal ja nende looming on kustumatu. Meiega koos elavad venekeelsed inimesed on seda kõike lugedes solvatud. Nemad ei ole süüdi selles, mis on toimunud repressioonide aegu. Vene rahvas kannatas tollest režiimist väga palju.

Peaminister Jüri Ratase nõunik ja kultuuripoliitika uurija Egge Kulbok-Lattik ütles järgmist: „Me ei saa ega või neid aastaid ja nende jooksul loodud teoseid maha kanda – nii kanname maha ka suure tüki oma elust. Mina olen nõukogude aja laps, noor. Ning paljud laulud – nende viis ja sõnad on ambivalentsed – kannavad hoopis teisi tähendusi kui okupatsioonivõimu ajupesu. Toetan Agurit, leian, et see hüsteeria on juba täiesti talumatu.“

 



Viimati muudetud: 21.02.2018
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail