Savisaare Ukraina-avaldus lõi Facebooki kihama

On kurb

jälgida meie poliitblatnoide väärastunud reaktsiooni Savisaare sõnavõtule. „Savisaar on lõplikult usalduse kaotanud", „Savisaar asus Venemaa mõjuagendi rolli", „Savisaar on kaotanud kontakti reaalsusega" jne.

Tegelikult mees lihtsalt söandas üldise tuututamise sekka meenutada demokraatia üldisi printsiipe. Ja selleks on tal täielik õigus, et vähemalt seni, kuni demokraatia ei ole vaid sõnakõlks, on Ukrainas võimu vahetada sooviva seltskonna püüdlused alusetud, sest rahva poolt ei ole tulnud eelnevalt piisavalt põhjust andvat hääletustulemust. Rahva arvamust ei ole siiani veel arvesse võetud, vähemalt toiminguliselt küll mitte. Kuni seda tehtud ei ole, seni ei ole ka kõik edasine pädev, vähemalt demokraatia seisukohast küll mitte. Ja seni on muuseas ka trumpkaardid Putini käes.

Krossi, Ansipi, Lauristini, ka Riisalu

sõnavõttude järgi on tunne, et 700 aastat orjapõlve koos esimese öö õigusega on vähemalt nende juures täiega toiminud ja inimesed on silma pilgutamata nõus suukorvi kandmisega. Sest vaid ühe „tõe" kuulutamine ongi sisuliselt suu seadmine vastavasse suukorvi.

Olukorras, kus kaigaste, süütepudelite ja kivide haaramine on „õige", ei saa demokraatiast juttugi olla. Muuseas, ma ei nimeta Savisaart demokraatliku Eesti parimaks pojaks, selleks peaksin midagi liialt tarbima. Aga sisuliselt kõik need poliitikud, kes suvalise Savika säutsu peale lõukoera moodi klähvima hakkavad, on praegu ise pimedusega löödud... või kinni makstud.

Alustame sellest, et

demokraatlikult said mingi aeg tagasi Ukrainas võimule need, kes said, ja Janukovõtši nemad valisid omale presidendiks. See on fakt, mida teiseks keerata ei ole väga võimalik.

Kuna „udarnikud" eesotsas Klõtškoga demokraatlikul viisil toimivat arvestatavat häältekaalu ei saanud ja venemeelse juhtkonnaga võrreldes jäid selgelt alla, siis nendepoolset tegevust saab vaadelda vaid kui vägivaldset riigipöördekatset.

See, kuidas seda kõike hiljem nimetama hakatakse, on juba tulemuste küsimus.

Kõik oleks olnud lihtsam, kui Lääs oleks Ukraina esmast valikut aktsepteerinud ja Janukovõtšil oleks korralik paar mune jalge vahel. Kuna Janukovõtš ajas vahepeal sellist kummalegi poolele arusaamatut möga ning üritas kummaltki poolt matti võttes kasulikku keskteed leida, siis ilmselt leidsid läänemehed, et raha ja ruuporiga saab ka - ja Maidani sündmused läksid käima.

Ja nüüd on siis kõikvõimalike meediakanalite kaudu (mõelge, mis maksab nädalaid toimiv TV otseülekanne... ja siis mõelge välja, kes selle kinni maksis) inimestele pidevalt vaid pildi üht poolt näidatud. Seesama pildimasin töötab ju meilgi, uurige järgi, kellele kuuluvad meie juhtivad meediaväljaanded, ja järeldused teete ehk isegi. Parim tsensuur on selline, mida tähele ei panda.

Paraku aga kõik see ei muuda kogu loo lähtepunkti - demokraatlikult valitud rahvaesindajatele vastuhakku ja oma tahte jõuga pealesurumist.

Kogu loos on üks tegur veel,

millega ilmselt keegi seal Euroopas esialgu ei arvestanud - nimelt Krimmi lahkumine Ukrainast on vaid ühe hääletuse kaugusel (nii, nagu see meilgi kunagi toimus). Toiming kui selline oleks igal juhul seaduslik. Kui nii läheb, siis on Euroopa kisakõrid täiega lõhkise küna ees - neile jääb tööstusevaba ülalpeetavaid täis riik, mille pealinna peaväljak peale selle veel üle ka tõrvatud.

Kõik see, mille nimel Euroopas kombineeriti, asub ju Krimmis. Krimmi poolsaar on venemeelseid inimesi täis, seega rahvahääletuse tulemus igal juhul ette teada. Peale selle on seal hetkel veel ka Vene väed. Mäng tundub olevat mängitud, ja mängitud sellepärast, et algpositsioonid ei olnud paigas.

Põhimõtteliselt

oleks ideaalne lahendus, kus osapooled üksteisele lepituseks sõbrakäe ulataksid ja ütleksid, et sorri, mehed, et nii läks, äkki alustaks eelmise aasta augustipositsioonidelt uuesti? Aga seda vaevalt et juhtub, asjad on selleks liiga vildakad ja keegi Euroopas on end juba ka sandiks maksnud.

Putin vaevalt et ise taganeb, see ei oleks absoluutselt tema moodi. Ja kui see juhtuks, siis oleks meil kohe põhjust häirekella lüüa - Euroopas ollakse harjunud Balti riike peenrahaks tegema.

ARNOLD LOOGA

Rubriigist „Mida arvab vaba rahvas vabas meedias?"

Jaga |