Pärnus kasutas kaitsepolitseinik ametiseisundit parkimistrahvi klaarimiseks?

Olles end liiklusspetsialistile tutvustanud, soovis Raud kõnelda tasulise parkimise korraldamisest Aia ja Pika tänava ristmiku juures asuvas parklas. Teda huvitas, kas tegemist on ikka tasulise parklaga ning kelle ja milliste korralduste alustel parkimistasu võtmine sel territooriumil toimub.

Vestluseks nimetatud ülekuulamine kestis ligi pool tundi. Liiklusspetsialisti küsimusele, mis üllatusliku visiidi tingis, vastas politseinik, et teatud isikute uurimine linnavalitsuse majast.

Lühidalt selgitas linnavalitsuse ametnik politseinikule, et kõnealune parkla asub Pärnu kesklinna tasulise parkimise tsoonis ning linnale on pandud kohustus seda parklat hallata, mis annab ka õiguse ja kohustuse seal parkimist reguleerida.

Uuris kuritegu või klaaris parkimistrahvi?

Jutud toimunust jõudsid peagi linnavalitsuse kõrgemate ametnikeni (mis pole ka ime, sest erinevalt tunnistajana või kahtlustatavana ülekuulamisest pole menetlustoiminguna mittekvalifitseeritava „vestluse“ puhul vaikimispiirangut), kes otsustasid asjaosalistelt võtta kirjaliku seletuse  intsidendi kohta. Sest parkimiskorralduse uurimine kesklinna ühes parklas ei tundu mingilgi moel kuuluvat kaitsepolitsei pädevusse, samuti ei ole kuidagi võimalik siduda KaPo poolt uuritavat tänavahoolduse hanget tasulise parkimise korraldamisega.

Seletuskirjadest selgus aga, et kaitsepolitseinikust „vestluspartner“ oli muu hulgas maininud, et Aia ja Pika tänava parklas parkimise tagajärjel oli ka tema leidnud oma sõiduki esiklaasilt kirjaliku hoiatuse, millega juhiti tema tähelepanu sellele, et sel parkimisalal on tal tasumata parkimistasu.

Nii tõuseb küsimus: millistel alustel ja miks uuris assistent Raud Aia ja Pika tänava parklaga seonduvat? Kas seetõttu, et veniv uurimine Pärnu keskerakondlastest linnavalitsejate Viisitamme ja Saare suhtes mingigi pisirikkumisega lõpetada või kasutas kaitsepolitseinik oma töötõendit lihtsalt selleks, et pääseda liiklusspetsialisti jutule väljaspool vastuvõtuaega?

Kapošniku käitumine kui ebakorrektsuse etalon

On kuidas on, kuid taunimisväärne on juhtum igal juhul. On näha, et KaPo lubab endale kõike: hoonesse sisenetakse ühel ettekäändel, kuid seal viibitakse tegelikult teisel põhjusel. Ülekuulamised toimuvad segastel asjaoludel, kus ülekuulatavale isegi ei selgitata, kas teda kuulatakse üle kahtlustatava või tunnistajana. Ülekuulamise asjaolud ja seotus käiva menetlusega on segane. Töötõendit ja ametiseisundit kasutatakse vastuvõtule pääsemiseks ja oma isiklike probleemide lahendamiseks.

Tundub, et meie riigis naudivad kaitsepolitseinikud eristaatust. Kui keskerakondlastest linnaametnikke kimbutatakse oletatavate mõtete ja kellegi kuritööle kihutamise eest, siis kaitsepolitsei on justkui väljaheide pilpa peal, kes kindlalt teab: kuna ta haiseb, ei ole vaja ka karta, et teda keegi puutuks…

Kn

Jaga |