Aasta väljakutseteks on kohalikud valimised ja edukas eesistumine Euroopa Liidus

Eestil on esmakordne võimalus alates selle aasta juulist täita Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja rolli. Tegemist on vastutusrikka ülesandega, kus eesistujal tuleb suunata kõiki liikmesriike ühiste seisukohtade kujundamisele, tehes seda iga liikmesriigi huve arvestades. Kuid ühistele seisukohtadele jõudmisega ei tipne veel eesistuja roll. Saavutatud kokkuleppeid tuleb omakorda esindada ja kaitsta läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga.

Eesistumisperioodi jooksul väisavad Eestit nii EL-i kõrged ametnikud kui ka liikmesriikide tipp-poliitikud. Juulist oktoobrini on Tallinna Kultuurikatlas toimumas 11 mitteametlikku ministrite kohtumist ja kuni seitse kõrgetasemelist konverentsi. 30 000 väliskülalist on oodata veel paarisajale Eestis toimuvale üritusele. Kõik see toob endaga kaasa rahvusvahelise meedia tohutu tähelepanu, mida peame väikese riigina igal võimalikul moel ära kasutama.

Lisaks Kultuurikatlale toimub üritusi ka parlamendihoones. Sel aastal on Riigikogul plaanis korraldada eesistumise raames kuus traditsioonilist konverentsi, kuid juba järgmise aasta algusesse on planeeritud Euroopa Liidu parlamentide spiikrite konverents ning peasekretäride istung.

Kõik see annab Eestile suurepärase poliitilise platvormi algatada meie jaoks olulisi arutelusid. Eesistumise ajal on planeeritud peamiste fookusteemadena ühtne turg ja digitaalne turg, e-lahendused ja infoühiskonna edendamine ning idapartnerite tugevam sidumine Euroopaga. Eesti on võtnud sihiks end rahvusvaheliselt tutvustada uuendusmeelse riigina. Nii võib juba juulis kohata Tallinna tänavail vähemalt kaht isejuhtivat väikebussi.

Eesti võtab EL-i eestkõneleja rolli juulis üle Maltalt ning annab selle 2018. aasta jaanuaris edasi Bulgaariale. Eesti peateemad eesistumisperioodil kattuvad suures osas Maltaga. Nii on ka Maltale olulisteks teemadeks eesistumise ajal ühtne (digitaalne) turg, julgeolek ning naabruspoliitika.

Kuid lisaks korralduslikule poolele peab Eesti olema eesistumise ajal valmis ka koheselt reageerima sündmustele, mis toimuvad Euroopa Liidus või mõnes selle liikmesriigis. Nii pidid näiteks meie lõunanaabrid lätlased oma eesistumise ajal tegelema nii eskaleerunud migratsioonikriisiga kui ka Pariisis ajakirja Charlie Hebdo toimetuses toimunud terrorirünnakuga, mille tagajärjel hukkus 12 inimest.

Peagi saabuv eesistumine pole ka Eesti jaoks alanud ilma ootamatusteta. Esialgu 2018. aastaks planeeritud eesistumine nihkus kuus kuud ettepoole põhjusel, et eelmise aasta juunis toimunud EL-i liikmelisuse referendumil otsustasid britid lahkuda Euroopa Liidust. Täna võib juba üsna kindlalt öelda, et Eesti eesistumise ajale langeb just Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise menetlus. Kuid kokkulepetele tuleb jõuda ka teistel olulistel teemadel. Nii ootab ees kokkuleppe sõlmimine küsimuses, mis puudutab uut varjupaigasüsteemi reformi (Dublini määrus), mille eesmärgiks on tagada võrdsem põgenike jaotamine liikmesriikide vahel.

See, kuidas me mõne kuu pärast Euroopa Liidu eestkõnelejana eelpoolmainitud ülesannete ja kohustustega hakkama saame, sõltub meie ühtsest koostööst valitsuskabinetis, nii toetusest Riigikogus kui ka rahva võimekusest kohaneda kiirelt muutuvate oludega.

Soovin alanud aastaks meile kõigile senisest suuremat ühtekuuluvustunnet, positiivset meelt ning edu kõiges, millega meil sel aastal silmitsi tuleb seista!

KESKMÕTE: See, kuidas me mõne kuu pärast Euroopa Liidu eestkõnelejana ülesannete ja kohustustega hakkama saame, sõltub meie ühtsest koostööst valitsuskabinetis, nii toetusest Riigikogus kui ka rahva võimekusest kohaneda kiirelt muutuvate oludega.

ENN EESMAA, Riigikogu asespiiker, Keskerakond

Jaga |