Taktikalised kaalutlused

Paul Hank,      26. jaanuar 2005


Kui Keskerakonna esimehele E. Savisaarele teeks president homme ettepaneku moodustada teovõimeline valitsus, siis ei oleks see võimalik. Teie kõik teate, et see ei olnud võimalik ka eelmiste Riigikogu valimiste järel. E. Savisaare võimu juurde asumist on meie rahva suurem osa juba aastaid oodanud ja selle erakonna ümber kogunenud, kuid igal asjal on oma aeg. Ja see mulle muret teebki.
Juba lahkuvad sellest erakonnast mõned meile tuntud ja teadaolevad inimesed. Just seda võimu mitteteostamist ja võimu juurde mittepääsemist heitsid E. Savisaarele ette nn kaheksa jooksikut eesotsas S. Mikseriga. Ka neid tuleb mõista. Kuid lahkumisi on varemgi olnud.
Selline seis ja isolatsioon nagu täna võib alla viia ka kõige tugevama ja rahva armastatuima erakonna maine, aga seda viimast meil täna veel on. Parempoolsed erakonnad mõistsid ühisrinde vajadust, vasakpoolsed tsentrist ligemal ja kaugemal on aga uhkes üksinduses ja nende erakondade esimesed mehed vaevalt tervitavad üksteist – seda muidugi ülekantud tähenduses.
Eelmiste Riigikogu valimiste eel kutsusid parempoolsed erakonnad ilmale Res Publica ja ainult selleks, et ära hoida Keskerakonna võimuletulek. See oli strateegia. See oli taktika. Sellest jääb meil vajaka. E. Savisaart ei kukutanud Tallinna linnapea kohalt mitte ülejooksikud ja reeturid, neid on olnud alati ja kõikjal, vaid võimu kindlustamise ja säilitamise vettpidava strateegia ja taktika puudumine.
E. Savisaar on liialt aus ja õiglane, et sellist räpasust enda ümber näha. Aga ta unustas, et ta on poliitik ja poliitikute seas. Niisiis oleme täna uhkes üksilduses. Erakonda rünnatakse 48 tundi ööpäevas ja seda peamiselt ühe sädelevama ja rahva armastatuma poliitiku E. Savisaare isiku kaudu. Erakonna enda, selle programmi ja eesmärkide ründamine käiks meediale ja paremparteidele üle jõu, sest see tähendaks otsest rahva enamuse tahte vastu väljaastumist.
Millest täna siis ikkagi erakonna maine parandamist alustada? Tuletagem meelde, et Res Publica tuli võimule sõnapaari „uus poliitika" abil. T. H. Ilvese viis Brüsselisse märksõna „mõistus maksab". Sotsiaaldemokraatide mainet aitas parandada esimeeste vahetus. Rahvas ootab uut ja paremat. Küsime, kas ka meie erakonna maine parandamise kaubamärgiks peaks saama E. Savisaare asemel talle vääriline järglane. Arvan, et jah. Selline käik viiks hullunud meedia ja poliitikud segadusse. Ajalehed jääksid ilmumata, sest poleks millestki kirjutada. Meile aga oleks see hea algus uuteks tegudeks, edasiste strateegiliste ja taktikaliste sammude läbiarutamiseks, käesirutusteks.
Ma ei tea E. Savisaare isiku- ja tööalaseid omadusi, iseloomu jne ning arvan, et erakonna tänase seisu juures polegi see enam oluline. E. Savisaar tegi, mis ta suutis ja seda polnud sugugi vähe. Niisiis minu ettepanek on valida E. Savisaarele vääriline järglane ja seda taktikalistel kaalutlustel.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)