Nädala juubilar HUGO TREFFNER 170

Pärast kodus algteadmiste omandamist jätkas Treffner õpinguid Tartu Kubermangugümnaasiumis ja Võrus Franz Sintenise I järgu poeglastekoolis. 1868. aastal asus Hugo Treffner Tartu Ülikoolis õppima filoloogiat, kuid läks seal üle usuteaduskonda, mille lõpetas 1880. aastal. Paralleelselt õpingutega tegutses Treffner ka koduõpetajana.

Ülikooli lõpetamise järel üritas ta leida tööd pastorina, kuid baltisakslastest kirikujuhid ei olnud nõus teda kohale kinnitama teravate rahvuslike vaadete tõttu. Seetõttu asus Treffner 1882. aastal taotlema Tartusse erakooli asutamise luba.

Esialgu takistas ka seda protsessi baltisakslaste vastuseis. Kuid järgmisel aastal, kui ametisse asus uus venelasest kuraator Mihhail Kapustin, lubati Treffneril avada kolmeklassiline II järgu poeglaste kool. Selle kooli esmane eesmärk oli kasvandikke ette valmistada kroonugümnaasiumi klassidesse astumiseks. 1890. aastal hakati siin aga andma ka täiemahulist gümnaasiumiharidust.

Kooli asutamisel oli Treffneri eesmärgiks anda õppimisvõimalus poistele, kellel muidu ei oleks võimalik haridust omandada. Tol ajal piirasid õppimisvõimalusi suutmatus tasuda kõrget õppemaksu ja ülalpidamiskulusid, vähene ettevalmistus, piiratud vastuvõtt ja muud peamiselt majanduslikku laadi tegurid. Treffneri asutatud koolis said aga kõik soovijad õppimisvõimaluse.

Näiteks vabastati õppemaksust täielikult või osaliselt õpilased, kes töötasid kooli köögis või pansionaadis. Vastutasuks nõuti loomulikult korraliku õppimist ja häid akadeemilisi tulemusi.

Seetõttu koosnes Treffneri kooli õpilaskond peamiselt eesti rahvusest ning talupoegade perekondadest pärit poistest, mis võimaldas just eestlastel rohkem ülikooli pürgida ning pani  aluse eestikeelse haritlaskonna tekkele. Hiljem oli nii mõnigi Hugo Treffneri kooli kasvandik olulisel kohal Eesti Vabariigi loomise juures. Konstantin Päts sõnas kooli 50. sünnipäeval: „Meie iseseisvuse sünd oleks ehk sootu teistsugune olnud, kui meil poleks olnud Hugo Treffneri kooli.“

Lisaks tööle oma koolis osales Treffner ka mitmes teises organisatsioonis ja ettevõtmises. 1870. aastal oli ta üks neljast Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajast ning hiljem ka seltsi juht. Ta aitas organiseerida Eesti Kirjameeste Seltsi, olles mõnda aega ka selle ühenduse president. Ta osales tegusalt ühiskonnaelus nii väikestes kohalikes ettevõtmistes – näiteks kodukandis Kanepis – kui ka suurtes üle-eestimaalistes protsessides nagu kaasalöömine laulupeo toimkonnas.  

Treffner oli seotud ka ajakirjandusega. Ta oli Mihkel Veske asutatud ajakirja „Oma maa“ vastutav toimetaja, hiljem ajakirja „Linda“ vastutav toimetaja ning põgusalt ka „Eesti Postimehe“ omanik ja toimetaja.

1888. aastal abiellus Hugo Treffner Elsa Ermasega. Peres lapsi ei olnud ning seega pühendusid mõlemad abikaasad täielikult koolile. Elsa oli kooli pansionaadi juhataja ning pärast mehe surma mõnda aega kooli juhataja.

Treffner oli iseloomult kärsitu inimene. Ta tundis pidevalt soovi tegutseda ja silma paista. Seetõttu on teda peetud edevaks ja ülespuhutuks, kuid tegelikult oli Treffneri peamine eesmärk läbi enda lasta oma koolil silma paista. Tänapäeval öeldaks selle kohta umbes „oma kooli parim reklaaminägu“. See ka õnnestus, sest tänu Treffneri suurele suhtlemisvajadusele, impulsiivsusele ja ägedusele said nii tema isikupärane persoon kui ka tema kool palju tähelepanu.

Väidetavalt olevat Treffner kord öelnud, et „kui tuleb kord surra, siis ei tea, kust küll selleks aega võtta“. Siiski pärast tervise järkjärgulist halvenemist ning mitmes raviasutuses sagedast viibimist suri Eesti hariduselu üks suurkuju Hugo Treffner 66aastasena 13. märtsil 1912. Ajalooline koolimees ja ühiskonnategelane on maetud Tartu Raadi Uue-Jaani kalmistule.

Hugo Treffneri mälestuseks on Tartusse püstitatud monument ning tema rajatud kool kannab täna jälle tema nime. Hugo Treffneri Gümnaasiumi seinal paikneb ka asutaja bareljeef.

Lisaks aktiivsele tegutsemisele eesti kirjandus- ja loomemaailmas on Treffner jäädvustatud ka klassikasse – Anton Hansen Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ teises osas on ta legendaarse koolipapa härra Mauruse prototüüp.

Ulrika Karu

Ülevaade on koostatud peamiselt Hugo Treffneri Gümnaasiumi kodulehe ja Wikipedia väheste andmete põhjal.

Jaga |