Poliitika on spordi alla neelanud

Juba 1948. aastal ei lubatud Londoni olümpiamängudele Teist maailmasõda algatanud riike ehk Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit. Kaheksa aastat hiljem boikoteerisid Melbourne’i olümpiamänge Hispaania, Holland ja Šveits, kes protestisid NSV Liidu sissetungi vastu Ungarisse.

Kõige kurvem ongi just see, et riikide omavaheliste teravate poliitiliste mõõduvõtmiste käigus jäävad kannatajateks tublid sportlased, kes vähemalt neli aastat oma elust on pühendanud vaid selleks, et olümpiamängudele võistlema pääseda. Kes usuvad siiani, et olümpiavõite on võimalik saavutada puhtalt…

USA ja NSV Liidu teineteise boikoteerimisele 1980. ja 1984. aastal järgnes rahulik periood. Kõik dopingust puhtad kvalifitseerunud sportlased pääsesid vahepealsel perioodil oma riiki olümpial esindama – üldjuhul hoiti ebaõiglus spordist eemal. Seda eelkõige tänu katalaan Juan Antonio Samaranchile, kes juhtis Rahvusvahelist Olümpiakomiteed (ROK) aastail 1980–2001.

Juba tänavusel Eurovisioonil toimunu hoiatas, et ega ka olümpia jää poliitikast puutumata. „Mitte kellegi puhtust ei saa uskuda; isegi tuhat negatiivset testi ei tähenda, et sportlane on puhas; ajalugu on seda näidanud.“ Nii väitis norralane Rune Andersen, Venemaa kergejõustikku kontrollinud Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF) töörühma juht pressikonverentsil, kus teatati, et kogu Venemaa kergejõustikukoondise võistluskeeld jääb kehtima.

Lõpliku otsuse ülejäänud spordialade Vene sportlaste osas teeb ROK-i erikomisjon.

Milleks pimesikku mängida? Tõde on see, et Venemaa ja selle president Vladimir Putin on pandud USA poolt „musta nimekirja“. Ja see tähendab, et poliitika tõttu saavad karistada täiesti süütud sportlased, kes ei pääse 5. augustil algavatele Rio de Janeiro olümpiamängudele.

„Loomulikult on kahetsusväärne, et käis dopinguproovide organiseeritud võltsimine. Aga kas Pekingis ei käinud? Käis. Kas Norra ei ole organiseerinud terve süsteemi, et nende suusatajad saaks dopingut tarvitada? Miks kõike seda ei uurita? Ning miks lubatakse olümpiale USA sprinter Gatlin, kes on neli korda dopingutarvitamisega vahele jäänud!“ küsis Mustvee linnapea Max Kaur oma postituses.

Ükstapuha millise riigi süütute sportlaste karistamine ja olümpiamängudelt kõrvaldamine on äärmiselt alatu käitumine, Pierre de Coubertini ideaalide reetmine.

Jaga |