Kas isa või poeg?

Allan Alaküla,      22. märts 2006


Nii Eestis kui ka välismaal nimetatakse Lennart Merit praegu sageli Eesti rahva isaks. Eesti Päevaleht ütleb 15. märtsi juhtkirjas, et Meri lapsed on kõik need, kes jagavad temaga samu väärtusi ja et nende päralt on tulevik ning et rahvas jääb presidenti armastama. Merit on rahvuse isaks nimetanud ka meile lähedase Soome ajalehed. Londonis ilmuva The Timesi nekroloogi avalauses nimetatakse Merit lausa rahvuse karmiks isaks. Samas teatas lombitagune Associated Press, et tegu oli karismaatilise isakujuga. AP teksti tirazheerisid paljud maailma ajalehed.

Tegelikult on eesti rahvusel ainult üks isa – vana Kalev. Kuigi meie rahvuseepose kangelaseks on tema poeg, kellel on paljudele üllatuseks ka nimi – Sohni.
Kui monarhiad välja arvata, pole Euroopa riikides kombeks ühelegi riigitegelasele omistada rahva isa austavat nimetust. Isegi Venemaal pole minu hinnangul täna kuju, keda peetaks rahvuse isaks, kuigi Putini reiting on kõrge. Valgevenes, Euroopa Liidu pürgivas Türgis ja mõnedes Balkanimaades on aga isa-jutt igapäevane. Kesk-Aasias ja Kaukaasia endistes nõukogude liiduvabariikides samuti.
Paljudes Aasia (India, Bangladesh, Sri Lanka, Indoneesia), Aafrika (Zimbabve, Liibüa, Lõuna-Aafrika Vabariik) ja Ladina-Ameerika (Kuuba, Boliivia) riikides on samuti kombeks kummardada rahvuse isa.
Küllap nekroloogide autorid, kes parimate kavatsustega nimetavad Lennartit Eesti rahva isaks, pole ehk enesele isegi aru andnud, et sellega seavad nad kahtluse alla Lennartile omistatava põhilise saavutuse – Eesti viimise Euroopasse.
Meie tegelik kuulumine Euroopasse välistab võimaluse, et Lennart Meri elulugu kaetaks piltlikult betoonsarkofaagiga, millega ei õnnestunud katta ka parvlaev Estoniat. Eesti rahva suure poja rahva isaks kuulutamine alandab eriti Euroopas aga kogu meie riiki ja rahvast.

Väärikaim ausammas Lennart Merile on kahtlemata Eesti riik, mille ülesehitamisel on tema panus olnud hindamatu. Ennekõike on Lennart Meri aga esimene riigipea, kes maetakse vabas Eestis. Oluline aga on anda teada oma rahvale ja maailmale, et Eesti riikluse loomisel on teeneid ka teistel.
Milliste isikumonumentide kaudu on seni jäädvustatud Eesti riiklust? (Kui jätta kõrvale hauakivid, mälestustahvlid ja bareljeefid.)
President Konstantin Pätsil on ausammas Tahkurannas, mille ta lasi rajada veel oma võimulolekul. Jaan Tõnissonil on tänu EÜS-ile tänav Tartus ja tänu vennapoeg Heldurile väärikas monument Postimehe maja juures. Viiratsis ja Viljandis on plats ja ratsamonument Johan Laidonerile (põhiliselt tänu Kaitseministeeriumile). Jõhvis on tänu tegusa poja initsiatiivile ausammas kindral Aleksander Tõnissonile (oli ka Tartu ja Tallinna linnapea). Uuele kohale Kaitseliidu peamaja ees on saamas Johan Pitka ausammas. Pole just palju.
Päästekomitee kolmest liikmest on monumendita kaks – Konstantin Konik ja Jüri Vilms.
Eesti riigi sünnitunnistuseks nimetatavale Tartu rahule alla kirjutanud Jaan Poskale ja rahudelegatsiooni kuulunud Ants Piibule pole mälestusmärki pandud. Koos Jaan Tõnissoniga meie esimesse välisdelegatsiooni kuulunud Mihkel Martnale (kelle matused 1934. aasta mais said omamoodi demokraatiademonstratsiooniks Pätsi vastu) ja Karl Menningule samuti mitte.
Mälestusmärk puudub ka meie iseseisvuse sotsiaalse baasi taganud maareformi läbiviimisel Asutavat Kogu ja valitsust juhtinud August Reil.

See, et okupatsioonide aegsetele kohalikele tegelastele monumente ei püstitatud, on arusaadav – võõrvõimud polnud kohaliku eliidi põlistamisest huvitatud. Ainult Johannes Lauristini büst leidis koha Toompea lossiaias, kust ta tänaseks on ära viidud. Mis takistab aga iseseisvas Eestis meie riigitegelasi väärtustamast?
Lennart Meri eluajal olid tema parteid vastu taasiseseisvumise (iseseisvuse taastamise) riiklikuks tähtpäevaks kuulutamisele ning rõhutasid riiklikku järjepidevust. Lennart Meri poliitilise testamendi täitmiseks tuleks enne tänavate, väljakute, lennujaamade ja leivatehaste ümbernimetamisele asumist põlistada nende tegelaste mälestus, kelle loodud riigi taastamisel oli ka Lennart Meril oluline roll.

KESKMÕTE:
Lennart Merit rahva isaks nimetajad, kellel on küllap olnud parimad kavatsused, pole enesele aru andnud, et seavad sellega kahtluse alla Eesti Euroopasse jõudmise.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (87)