Sajandi pettus, mida püütakse unustada

 Juba sama 1995. aasta sügisel tulid Hollandis Amsterdamis registreeritud praktiliselt omakapitalita firma eksperdid Eestisse elektrijaamu uurima ja jäid nendega rahule. Kuid valitsus lõi kõhklema, sest ees oli astumine Euroopa Liitu, mille liikmetele oli täielikult keelatud:

1) igasugune turu garanteerimine, mida loetakse riigiabiks;

2) igasugune tooraine garanteerimine, mida loetakse konkurentsi moonutavaks riigiabiks;

3) igasugune hinna garanteerimine pikaajaliste ostulepingute kaudu;

4) igasugune ainuostja süsteem;

5) igasugune vertikaalne monopol;

6) igasugused piirangud kolmandate ostjate ja müüjate vabale juurdepääsule energia ülekande- ja jaotusvõrkudele;

7) igasugune vaba konkurentsi eirav eksklusiivläbirääkimistega ostusüsteem.

Kuna valitsus ei taganud ettevõttele turge, leidis NRG, et tema partneriks peaks olema hoopis Eesti Energia, kellega sai läbirääkimisi pidada konfidentsiaalsuse nõudele toetudes.

Ameeriklaste nõudmised Eesti Energiale

Need ameeriklaste nõudmisedolid ambitsioonikad. Nad soovisid pikaajalist põlevkivitarnete lepingut, mille järgi hinnatõus kajastuks kohe elektri hinnas; turugarantiid; garanteeritud omanikutulu; ja ka seda, et kui Eesti elektritarbimine on kokkulepitud kogusest suurem, siis maksab Eesti Energia ühisettevõttele kinni püsikulud.

 NRG Energy poolt pakutav tootmismaht oli maksimaalselt 6600 GWh, vaid 5000 GWh aastal 2001 ja kõigest 4000 GWH aastal 2015 ei katnuks pooltki Eesti tollasest tarbest (8200 GWh), kusjuures hind tulnuks põhjendamatute investeerimiskulude katmise tõttu vähemalt 140% Põhjamaade keskmisest.

Eesti sinisilmsed poliitikud

Kuid meie sinisilmsed poliitikud olid kõigega nõus, sest algasid USA asevälisministri Strobe Talbotti, USA suursaadiku jt mõjukate isikute kirjad ja kõned pumba juures olevatele poliitikutele ja ärimeestele, kes praegugi käivad Kadriorus kätlemas.

 Seni üheks juhtfiguuriks olnud Majandusministeeriumi asekantsler Arvi Hamburg kahiti allkirjaõiguseta etturiks ja majandusminister Jaak Leiman vahetati välja ameeriklastele sobivama ministri vastu. Peagi Hamburg vallandati. Ja kui 1999. aasta 4. juuni koosolekul Majandusministeeriumi juures olnud Eesti Energeetikanõukogu ei toetanud valitsuse kanapimedat otsust Eesti Põlevkivi 51% aktsiate üleandmiseks AS-le Narva Elektrijaamad, siis saadeti nõukogu lihtsalt laiali ja seda pole tänini kokku kutsutud, sest see takistaks ka praegusi valitsuse tarkpäid asju omapäi otsustama.

Lippmaa: see on riigivargus ja lauslollus!

14. juunil 2000 pöördus Teaduste Akadeemia president Jüri Engelbrecht peaminister Mart Laari ja majandusminister Mihkel Pärnoja poole palvega informeerida Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu NRG lepingu sõlmimise asjaoludest ja sisust enne lepingu tingimuste heakskiitmist Vabariigi Valitsuses.

26. juunil andsid majandusminister Pärnoja ja riigipoolne pealäbirääkija Raivo Vare energeetikanõukogu koosolekul mõningat informatsiooni, kuid viitasid konfidentsiaalsusele. Energeetikanõukogu avaldas teravas toonis oma rahulolematust lepingu salastamise üle ning arutelu tulemusena otsustas mitte toetada AS Narva Elektrijaamad 49%-lise osaluse omandamist NRG Energy poolt. Energeetikanõukogu otsus esitati peaministrile 27. juuni hommikul, kuid ikkagi kiitis valitsus samal päeval lepingu põhitingimused heaks.

Nagu akadeemik Lippmaa märkis, oli tegu suureulatusliku riigivarguse ja lauslollusega.

Rahvas kaitses elektrijaamu

Suure saladuskatte all toimunu tilkus aga läbi. Rahva seas algas pahameeletorm. Mängu sekkusid õiguskantsler ja Riigikontroll.

Riigikontroll väljastas 4. aprillil 2001 kontrollakti nr. 12-6/006 AS Narva Elektrijaamad strateegilise investori kaasamise kohta. Aktist selgus, et kaasatav investor (NRG) ei investeeri Eestisse tegelikult mitte midagi.

14. juulil 2001 avaldati ajakirjanduses 36 akadeemiku Vabariigi Valitsuse kahjulikku tegevust tauniv kiri, mis oli nagu hane selga vesi. 21. augustil 2001 esinesid akadeemikud Mihkel Veiderma ja Endel Lippmaa NRG-vastaste argumentidega valitsuse istungil, kuid sisulist arutelu ei toimunud, sest valitsuse liikmetel olid peas silmaklapid ja kõrvades vatitupsud.

Eesmärgiga saada detailsemat informatsiooni NRG lepingu kohta pöördus Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees 5. septembril 2001 Riigikogu esimehe Toomas Savi poole palvega anda energeetikanõukogu liikmetele võimalus lepinguga tutvuda, mida aga ei võimaldatud. Minister Pärnoja teatas, et NR Generating Holdings’i, Eesti Energia AS ja AS Narva Elektrijaamad vaheline põhitingimuste kokkulepe 25.08.2000 on äriühingute vaheline kokkulepe, mis vastavalt äriseadustikule on konfidentsiaalne.

 Meie riigijuhte iseloomustav okupatsiooniaegne salatsemine ja arrogantsus meenutavad paratamatult Iisraelist vanaraua ostmise fiaskot.

Eestis leidub tarku mehi

On tore, et Eestis leidus selliseid vapraid ja tarku mehi nagu Villu Reiljan, kes organiseeris 163 000 allkirja kogumise elektrijaamade erastamise vastu.

 Tubli oli ka Edgar Savisaar, kes kirjutas: „Jagan muret lühinägelikkuse ja vastutustundetuse pärast, millega Vabariigi Valitsus on korraldanud Narva Elektrijaamade müügiprotsessi. Olen Eesti vanima erakonna esimehe ja Riigikogu liikmena juhtinud pikka aega tähelepanu samadele probleemidele, millele Teiegi oma avalikus pöördumises viitasite. Olen koos kolleegi Villu Reiljaniga pöördunud erastamisprotsessi peatamiseks ja selle õigustühiseks kuulutamise taotlusega korduvalt kohtusse. Samuti olen osalenud ise ning kutsunud üles kõiki inimesi üle Eesti andma oma toetusallkiri elektrijaamade erastamise vastu.“

Tõstaksin esile ka president Lennart Meri tegevust, kes osales protestiaktsioonis ja Riigikogu 23. augusti erakorralise istungi kokkukutsumises, millega valitsuse ja meie poliitilise eliidi kuritegelik toiming peatati.

 Huvitav, kas meie praeguste presidendikandidaatide seas on nii tarka ja otsusekindlat inimest, kui oli seda Lennart Meri, kes ei kartnud korrumpeerunud peavoolule vastu seista.

[esiletõste]

On tore, et Eestis leidus selliseid vapraid ja tarku mehi nagu Villu Reiljan, kes organiseeris 163 000 allkirja kogumise elektrijaamade erastamise vastu. Tubli oli ka Edgar Savisaar.

[fotoallkiri]

SUUR TEGU: Tänaseks unustatud Villu Reiljan organiseeris 2001. aastal 163 000 allkirja kogumise Narva elektrijaamade erastamise vastu. Rahvaliit koos Edgar Savisaare poolt juhitud Keskerakonnaga said oma tahtmise ja elektrijaamad jäid jänkide riiulifirmale müümata. Foto: tallinn.ee.

 ANTO RAUKAS, akadeemik

Jaga |