Tallinna lennujaam ei vääri Lennart Meri nime

Isamaaliste tegelaste Kelami, Laari, Adamsi, Velliste jt poolt Eesti Vabariigi põhiseaduse kohitsemisega 1992. aastal pukki upitatud „kõigi poolt palavalt armastatud” Lennart-Georg Meri oli juba üliõpilasena usin kirjamees (lõpetas TRÜ ajaloo-keeleteaduskonna ajaloolasena 1953. aastal), kes sageli kirjutas Tartu ajalehes „Edasi”. Kuid lähtudes konspiratsioonireeglitest,  kirjutas  ta küllalt harva oma tegeliku nime all, tavaliselt kasutas ikka varjunimesid – J. Ellem ja E. Nõmm. Arvatavasti oli siin Lennartile (eesti rahvale teada olevalt KGB agent Nikolajev) õpetussõnu lausunud tema isa Georg-Peeter Meri (KGB agent Obnovljonnõi). Ega käbi kännust kaugele kuku.

Lennart tänas mõrtsukaid

14. märtsil 1953 kirjutab Lennart Meri E. Nõmme varjunime all „Edasis” pika artikli „Marxi-Engelsi-Lenini-Stalini ideed on surematud. Karl Marxi 70. surma-aastapäevaks”.

Joss oli 5. märtsil 1953 juba surnud, aga Lennart võtab veel, mis võtta annab. Mäletan, kui minu õpetajast ema, kelle sünnipäev oli  5. märtsil, ütles: ”Ometigi see siga ükskord suri!” Seesama siga ja tema käsilane seltsimees Andrei Aleksandrovitš Ždanov ning neile truud seltsimehed Johannes ja Olga Lauristin, Johannes Vares-Barbarus, Nikolai Karotamm jt, kes tegid Eestis 1940. aasta suvel „revolutsiooni” ning palusid Moskvas põlvili võtta Eesti NSV Nõukogude Liidu koosseisu, küüditasid aastatel 1941 ja 1949 eestlaste paremiku Siberisse, olid samuti purustanud meie perekonna, hävitanud  meie sugulasi ja tuttavaid. Samal ajal Lennart leidis lausa sisemist vajadust kirjutada kiidulaulu mõrtsukatele. Pole ime, et see seisab tänaseni paljudel eestlastel meeles.

Lennarti artiklist 1953. aastal

Millest Lennart kirjutab? Pika artikli alguses teeb ta sügava kummarduse seltsimeestele Stalinile ja Ždanovile.

„Uued ühiskondlikud ideed ja teooriad tekivad alles pärast seda, kui ühiskonna materiaalse elu areng on ühiskonnale asetanud uued ülesanded,” kirjutas  Stalin.

„Marksismi tekkimine oli tõeliseks avastuseks, revolutsiooniks filosoofias,” kõneles  Ždanov 1947. aastal toimunud diskussioonil filosoofilistes küsimustes.  [---]“  Ja Lennart kirjutab edasi: „Hinnates Marxi õpetuse ajaloolist osa, kirjutas Lenin 1913. aastal: ”Marxi õpetus on kõikvõimas, sest ta on õige.“  Ajaloo seaduspärane käik on hiilgavalt tõestanud Marxi õpetuse kõikvõimsust ja surematust. Ligi kolmandik kogu maailma inimkonnast ehitab tänapäeval sotsialismi ja kommunismi, käies mööda Marxi poolt kättejuhatatud teed. Marxi õpetus on surematu, sest ta elab ja areneb edasi, täienedes ja pidevalt uuenedes. Revolutsioonilise liikumise keskuse ülekandumisel Venemaale kaitsesid V. I. Lenin ja J. V. Stalin marksistlikku õpetust iga liiki revisionistlike rünnakute eest, säilitades selle revolutsioonilist tuuma. Arendades loovalt edasi Marxi õpetust, lõi V. I. Lenin imperialismi ja proletaarse revolutsiooni ajastu marksismi. Lenini lähim kaasvõitleja Jossif Vissarionovitš Stalin visandas oma teoreetilistes töödes sotsialismilt kommunismile ülemineku põhimised seaduspärasused. J. V. Stalini  s u r e m a t u  t e o s (minu sõrendus – A. L.) „Sotsialismi majandusprobleemid NSV Liidus” on parimaks näiteks marksismi edasiarendamisest ja rikastamisest. „Seltsimees Stalin, meie ajastu suur mõtleja,” ütles seltsimees G. M. Malenkov oma kõnes J. V. Stalinile pühendatud leinamiitingul, „arendas uutes ajaloolistes tingimustes loovalt edasi marksismi-leninismi õpetust. Stalini nimi seisab õigusega kõrvuti suurimate nimedega kogu inimkonna ajaloos – Marxi-Engelsi-Lenini nimedega.”

Lennart lõpetab loosungiga

„Marxi-Engelsi-Lenini-Stalini ideed on surematud, sest nad on ainuõiged. Nad juhivad inimkonda tema helgesse tulevikku – kommunismi.”

Nii, ideelisele kommunistile omaselt kirjutas „Edasis“ Lennart Meri, „kogu eesti rahva poolt jumaldatud” Eesti Vabariigi president aastail 1992–2001.

Kas Eesti riiki esindav ainus suur lennujaam ikka väärib tema nime?

ANDO LEPS,  õigusteadlane

Jaga |