13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Appi hüüda või lihtsalt ohata?Leida Lõhmus, 02. juuli 2003Mõisa köis ei lohise lõpmatult. Seda näitasid aastad 1905, 1917, 1918-20, 1914, 1941-45. Nõukogude Liit lõppes kahesaja tuhande seaduse ja määruse tootmise kallal töötades, euroliidul on neid uuskolonialismi tarvis valmis sada tuhat lehekülge. Appi hüüda või ohata? Sellisesse seisundisse oleme jõudnud meie, Harju- ja Läänemaa rajal elavad mehed-naised pärast kauaaegset õhinaga suhtumist Keskerakonna ettevõtmistesse … Kas te seal pealinnas ei mäleta, millise huviga silmitseti aastaid tagasi erakonna häälekandjat ka siis, kui seda kellegi teise käes nähti? Vahepeal on võõraste rahade toel hulk samalaadseid väljaandeid hingusele läinud, kuid tänu rahva sümpaatiale on Kesknädal seni püsinud. Kuiv poliitika, elujõuetud targutused Kahjuks on viimasel ajal Kesknädala sisu ja esitluslaad muutunud staatiliseks, justkui kontorilaua taga sulepeast väljaimetuks. Sidejaoskonnas ei õnnestu enam kellelegi ajalehte vastuvõetavaks teha, kusjuures varem see kas või näpati kelleltki. Nüüd öeldakse - kuiv poliitika, elujõuetud targutused, ei ole kaasaminekut muutuva tegelikkusega. Ei osata näha miljonäridest varga- ja petisteparve keskel virelemist! Pilvelõhkujad, luksussuvilad ja välismaamaania on kujunemas ka Kesknädalat juhmistavaks. Pole märgata, et nähtaks maal mulla ligi vajuvaid kümneid tuhandeid hooneid, eestlaste viimaste tundide tunnistajaid. Valgamaa poiste kangelaslikult rajatud silikaatkivide tehase vanarauaks müümine võttis siiski kaua aega. Kuid Eesti hävitamiseks tehti ära! Maamehe mured - võõrad mured Kesknädal võiks küsida, miks püsib dollari kursi kolmandiku võrra langemise järel bensiini ja heeringa hind endisena? Side- ja muude teenuste eest laekuvaid hiigelsummasid on tülikas välismaa aktsionäride kätte toimetada, vahel kontrollitakse lennujaamas isegi taskuid! Kuid seda, et meie vallas vanakene vihmavee lagipähe tilkumise vältimiseks sängi kohale kolm eterniitplaati pani, ei taha pealinna härrad valgekraed teada. Milleks mõelda kaaskodanikele, kui viiesaja-aastase genotsiidi- ja rüüstepraktikaga Läänest vaikimistasu pakutakse! Tohutud rahavood liiguvad meditsiini rahvusliku tragikomöödia valdkonda viimise teel. Kas Venemaal, Soomes ja Kesk-Euroopa riikides toodetavad ravimid on samuti üheksakümne protsendi ulatuses kasutud või kahjulikud, kui meile imporditavad? Mida tähendab võõrrahadel funktsioneeriva meedia õpetus, et seksimine, vodka ja neegrimuusika on tõsised tervendajad? Kärvame teistest kiiremini, kuid lõbusalt! Inertsi mõjule enam ei loodaks Eeltoodut Kesknädal ei märka. Seetõttu satume nostalgiasse, kui pöörame pilgu möödanikku, meenutamaks kas või viimaseid valimisi, kus rivaalid tagasid dollarite eest vodkat ostes hääled isegi külanadidele. Kas inerts tõstab veel kord Keskerakonna häälte arvu kõrgele? Või mõtleb toimetus eurojorutamisega jätkata? Peaks ikka mõtlema, et metsade ja isegi turba rüüste ning maa tulevaseks ärakinkimiseks looduskaitse alla asetamine on Eestis vastutegutsemise käivitanud! See on kandnud sabotaazhi, kahjurluse, pahatahtlikkuse nime kisakõride kolme r-ga karje - terrorism - asemel. Mõisa köis ei lohise lõpmatult. Seda näitasid aastad 1905, 1917, 1918-20, 1914, 1941-45. Nõukogude Liit lõppes kahesaja tuhande seaduse ja määruse tootmise kallal töötades, euroliidul on neid uuskolonialismi tarvis valmis sada tuhat lehekülge. Eesti lömitajad hõiskavad, sest isegi Keskerakond ei häiri neid tõsiselt. Häda ülal ja all. Meie, maamatsid, talusime valimistel ähvardused ja solvangud ning isegi kallaletungid kenasti ära … Mis sunnib linnamehi Kesknädalat tiiskandis jätkama!? Viimati muudetud: 02.07.2003
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
