Nädala juubilar IVARI PADAR 45

Padar Brüsselis peenemaid kombeid õppimas

Ühel varahommikul saan Ivari Padarilt kõne küsimusega, et mida siis teha, kui dušist vett ei tule. Ei maksa nüüd kohe arvata, et meil on ühine vannituba või et mina kange torumees olen. Lihtsalt Ivari kolis Brüsselis sellesse korterisse, kus enne elasin mina ja enne mind Toomas Hendrik Ilves. Tegemist on üsna lihtsa elamisega ilusas vanaaegses majas pargi veerel, mis varsti on imeliselt õites. Ivari ütles, et ta ei hakkagi midagi muud otsima, sest selline järjepidevus on iseenesest suur asi. Niisiis jätsingi talle oma plaadimängija ja panni, millel ta aeg-ajalt sealiha ja sibulaid praeb. Pidi hea koduse lõhna saama.

Süüa teha ja hästi süüa Ivari armastab, ning vaevalt et ta Euroopa Liidu pealinnas Brüsseli kapsastele üle läheb. Ta on selline mees, kes jätkuvalt hindab neid asju, mis kodusest Navi külast sisse kasvanud. Olen vahel mõelnud, et Ivari mõjub seal Europarlamendi klaasi ja betooni taustal justkui tema omakülamehe Navitrolla pildid, millel eksootilised loomad meie kodusel talvisel maastikul. Need pildid meeldivad paljudele ja küllap me kõik pikkamisi kohaneme nende Euroopa pikkade koridoridega.

Ega  see paik Ivarile ju päris võõras olnud - nii põllumajandus- kui ka rahandusministrina tuli tal Brüsseli vahet palju sõita. Arutlesime kunagi ühe meie diplomaadiga Ivari fenomeni üle. Ta nimelt kirjeldas mulle üht põllumajandusministrite kohtumist, kus kohvipausi ajal mehed justkui iseenesest Ivari ümber tammuma kogunesid. Tema inglise keel oli siis küll üsna tagasihoidlik, aga ometi sattus ta ikka jälle juttude keskmesse. Küllap oma muheda meele ja naljasoone pärast, mis läheb peale nii meestele külapoes kui ka härradele palees. Inimestele  meeldib tema avatud olek ja iseendaks jäämine. Ma pole Ivari juures kunagi märganud püüdu näida parem või peenem - keegi, kes sa tegelikult pole. Pigem vastupidi. Vahel pingutas ta ehk ülegi oma maavillaste juttudega või jubedate lipsudega, millel sigade või lehmade pildid peal.  Muuseas, oma koduloomadele andis ta poliitikute nimed ja kui ta Võrumaalt tuli, kandis alati ette, kes oli parajasti poeginud või keda paaritati. Nalja kui palju! Võrokesena kutsus ta oma parte hellitavalt partsudeks, ja nii mõnigi kord rääkis ta mõnuga, kuidas partsust praadi tehti. Võro keelt Ivari rääkida armastab. Ja põllumajandusministrile see igatahes sobis. Rahandusministrina oli Ivaril  keerulisem, sest paljude inimeste jaoks käib selle ametiga kaasas kuvand värskeltviigitud pükstest, siledast lõuast ja tähtsa näoga lausutud võõrsõnadest. Ivari oli teistsugune, ja see ei läinud kõigile peale. Rahvale aga meeldis, et ajal, mil majandusvanker hooga kraavi poole kihutas ja peaminister papagoina kordas ühte ja sama juttu sellest, kui hästi meil läheb, näitas Ivari murelik nägu karmi tegelikkust. See sisendas usku, et talupojatarkus päästab meid ehk kõige hullemast. Nüüd püüab Ivari Brüsselis kaasa aidata, et euro meid päästaks.

Tegelikult on Ivari hariduselt hoopiski ajaloolane ja kirjutas oma diplomitöö karistussalklaste tegudest Võrumaal. Vanu asju ta armastab ja  kogub neid aita. Vanadest aegadest armastab ta raamatuid lugeda ja lugusid vesta. See teeb temast väga huvitava kaaslase. Olin kolm aastat tema pinginaaber Riigikogus, ja igav juba ei hakanud. Olen kindel, et igav pole praegu ka nendel Euroopa kooli lastel, kellele ta Brüsselis kodulootundi käib andmas. Ja mul on hea meel, et just Ivari seda teeb, mitte näiteks mõni teine ajaloolasediplomiga poliitik. Sest tema jalad on küll kõvasti selles Võrumaa maakamaras, aga ta on uudishimulik ja avatud  mees, kes ei liigu selg eest tuleviku suunas. Ta on mees, kes ei pelga naerda ka iseenda üle. Ja see teeb nii inimese kui ka rahva tugevaks.

Lõpetuseks peaksin midagi ütlema Ivari kui Sotsiaaldemokraatliku Partei juhi kohta. Võttis ta ju selle ameti üle parteile väga raskel ajal, siis kui vaevu üle valimiskünnise saime  ja võlad  une pealt ajasid.  Ta oli justkui peremees, kes sisendas turvalisust, kes teadis, kui oluline on kõigi ühistöö. Ivari usaldas oma kodakondseid - ta pole seda tüüpi juht, kes keelab, poob ja käseb. 

Lõpetuseks üks Ivari tüüpiline nali. Hiina visiidi ajal, ühel järjekordse  kohtumise tutvustamisringil, kui delegatsiooni juht oli meid esitledes rõhutanud, et kes on endine haridus- ja kes endine rahvastikuminister, teatas Ivari, kui järjekord temani jõudis, et tema pole „endine", tema on hoopis tulevane peaminister!

KATRIN SAKS

Õnnitleme Võrumaalt pärit Euroopa Parlamendi saadikut eeljuubeli puhul meiegi, Kesknädala toimetuse liikmed.

Jaga |