Valitsusliit asub haridussüsteemi lõhkuma

Eelmisel nädalal algatas Riigikogu Keskerakonna fraktsioon riiklikult tähtsa küsimusena arutelu "Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine". Põhiettekande teinud endine haridusminister ja praegune kultuurikomisjoni aseesimees Mailis Reps (KE) rõhutas, et haridusreform on mõistetav juhul, kui see tõsiselt suurendab hariduse kvaliteeti. Tema lühihinnang kõlas: koolireform on kallis ja ohustab just maapiirkondi.

Kellel hakkab haridusreformist parem?

Repsi sõnul peaks reformi eesmärk olema hariduse kvaliteedi tõus.

„Küsimuseks jääb, kas suurenevad gümnaasiumis õppimise võimalused. Kas tagatakse parem ettevalmistus, kas hariduse kättesaadavus paraneb või suurendab reform sotsiaalset kihistumist ja vähendab hariduse kättesaadavust? Kas valikuvabadused suurenevad ja kas muutus on tegelikult õppijakeskne?"

Neist küsimustest tõusevad tõsised kahtlused, et reformi ei algatata mitte sisuliste ega üllamate kavatsustega, vaid pigem raha kokkuhoiu eesmärgil, a la viime kõik lapsed üle Eesti ühte kooli ja paneme ühte klassi 80 õpilast, hoides niimoodi kokku n-ö riistvara (majad, küte) kui ka tarkvara (õpetajad) pealt.

Repsi sõnul pole tänase haridusreformi arutelud andnud kindlustunnet, et põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisega muutuks midagi põhimõttelist õpetajate ettevalmistuses, täiendkoolituses, metoodilises või ainealases nõustamises.

„Ei ole näinud ühtegi analüüsi, mis näitaks, et plaanitakse muuta õpikeskkonda," märkis Reps. "Haridusminister Tõnis Lukase (IRL) koolireform on tehtud kiirustades ja lõpuni analüüsimata."

Koolide erinevus ja laste arv

Repsi sõnul tuleks Keskerakonna ettepanekul arvestada omavalitsuste ja koolide erisust ning jätta koolidele erinevaid võimalusi õppetöö korraldamiseks.

„Teiseks ei peaks olema muutuste aluseks laste arv. Meie ettepanek on nn akrediteerimissüsteem ehk see, et Haridus- ja Teadusministeerium otsustab koolide tuleviku üle kvaliteedi, mitte kvantiteedi järgi," märkis Reps.

Repsi sõnul peaks reforme tegema selleks, et saavutada mingi kvaliteedi tõus. Praegu on vastuseta küsimus: kas gümnaasiumis saab õppida rohkem soovijaid? Kas noortele antakse tugevam ettevalmistus, kas toimub mingi positiivne edasiminek? Või vastupidi: kas suurendab see tsentraliseeritud otsus pigem  kihistumist ja vähendab õppe kättesaadavust? Kas valikuvabadused suurenevad ja kas see tegelik muutus on õppijakeskne?

Omavalitsuste erisust arvestades on Keskerakonnal ettepanek, et võiks alles jätta erinevaid võimalusi, sest koolimudeleid on väga erinevaid. Ja teiseks peaks olema aluseks mitte laste arv, vaid õppe kvaliteet.

„Meie ettepanek on nn akrediteerimissüsteem. Haridusministeerium peab otsustama koolide tuleviku üle sisu ja mitte arvutuste järgi," resümeeris Reps.

Kesknädala hinnangul asub paremerakondade valitsusliit selgelt taas lammutama toimivat süsteemi, ilma  et oleks täpselt teada, kuhu tahetakse välja jõuda. Jah, laste arv on vähenenud, jah, omavalitsustel on raske koole ülal pidada. Aga see kõik ei tulene üksnes haridussüsteemist. Kui maal pole lapsevanematel tööd, suletakse kauplusi ja apteeke, ei käi bussid ja teed lagunevad iga aastaga üha enam, siis ei muuda see meie maarahva elukvaliteedis midagi, kui teeme ühe suure kooli keset maakonda. See üksnes harvendab tulesid Eestimaa külade koduakendes veelgi.

URMI REINDE

urmi@kesknadal.ee

Jaga |