13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Kuidas meie riik kaitseb meidJAAK LAIDLA, 18. juuni 2014Igal riigil on oma elanikkonna ja territooriumi kaitseks relvastatud armee ja julgeolekutöötajate kaader, kes on vastava väljaõppe saanud. Meil on ka kõrgesti haritud õiguskaitseorganite struktuur, kelle ülesandeks on sisekorra ja elanikele turvatunde tagamine, igasuguste seaduserikkumiste ennetamine ja ärahoidmine ning toimepandud kuritegude avastamine. See on väga keeruline ja vastutusrikas töö ning vajab eriväljaõpet.
Kui süütõendeid ei suudeta piisavalt koguda või need puuduvad, siis enamikus riikides kohtupraktika tõlgendab kohtualuse ja kannatanu ütlusi kohtualuse kasuks. Süüdi saab tunnistada ainult ümberlükkamatute tõendite olemasolu korral. Just sellepärast ma ei pidanudki vajalikuks saata politseile kaebust, kui kelmist ehitustööline minult 250 eurot omastas. Olin ehitustöölisele maksnud kokkulepitud 350 euro asemel 600 eurot, sest olen sügava nägemispuudega ega näinud raha lugeda. Ekslikult olid ühte pakki jäänud ka naabrile kuuluvad rahatähed 250 eurot – materjali eest. Ühtlasi arvasin, et ehitusmees niikuinii loeb raha üle. Hea nägijana pistis ta aga raha lugemata taskusse, sest kuue 50-eurose rahatähe asemel oli neid üksteist ja üks oli 50 euro väärtuses väiksemates kupüürides. Kuna ehitustööline Andrus S. ei nõustunud temale mitte kuuluvat raha mulle tagastama, helistasin politseisse. Palusin teada saada Andruse perekonnanime tema mobiiltelefoni kaudu, sest Andrus keeldus mulle oma perekonnanime avaldamast. Politsei teatas, et andmekaitseseadus ei luba isikute kohta andmeid edastada ja soovitas minul neile avaldus kirjutada. Seda ma ka tegin, lootuses, et siis on minul õigus menetlemise materjalidega tutvuda ja selle petise täieliku nime teada saada. Nii ka läks, ja politsei soovitas mul soovi korral pöörduda tsiviilkohtusse. Kõik on õige – tsiviilvahekordi klaarigu kohus! Aga see on teoreetiliselt nii. Kui tervist on ja raha ka, siis proovida ju võiks, kuid mitte minul. Tean ette juba tulemusi ja kõik kohtukulud pean "lõhkise küna" ees maksma mina. Politsei andis mulle nõu oma menetlemise tulemusi teatades, et mul on õigus pöörduda tsiviilkohtusse. Ka uuris politseinik, kuidas toimus ehitustöölisele palga maksmine ümbrikupalgana. Tean, et minagi rikkusin seadust, aga pean kokku hoidma, sest minu pension on praegu peale kaht pensionitõstmist 3,5% väiksem kui 2008. aastal. Politsei mulle kui asjaosalisele ja kannatanule ei teatanud, et palga maksmine oli seaduse rikkumine ja politsei saatis vastava esildise maksuametile seisukoha võtmiseks. Ega ma midagi enamat politseilt lootnudki, kui petisest ehitustöölise nime teada saada. JAAK LAIDLA Harjumaalt Viimati muudetud: 27.06.2014
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
