Edgar Savisaar 65

 Ajakirjanikud Inno ja Irja Tähismaa on avaldanud arvamust, et 31. mail 1950 sündinud Edgar Savisaare isa olnud hoopis kirjanik Egon Rannet. Mis seal’s ikka – kuulsate inimeste kohta levivadki legendid, spekulatsioonid, hüpoteesid. Pealegi oleks teatrites enimmängitud eesti dramaturgi poeg olla igati väärikas.

Tegelikult on 65. sünnipäeva tähistava Savisaare isiksus juba reaalses kontekstis sedavõrd värvikas, et fantaasiat see riigimees küll ei vaja. Inimestele erinevais Eestimaa paigus on sügava emotsionaalsusega meelde jäänud tema mõtted ja teod Rahvarinde loojana, meie riigi taasiseseisvumise eestvedajana, peaministrina, Keskerakonna esimehena, Tallinna linnapeana ning veel mitmes rollis.

Jõgevamaal Pala vallas elab köögiviljakasvatusettevõtja ja kunstnik Signe Lelbrecht. Tema arvab, et Edgar Savisaarest portree maalimine oleks igati huvitav ja loominguliselt nauditav töö.

„Mina vaatan inimest kunstnikupilguga. Savisaares paelub mind eriti tema sihikindel silmavaade. Selles pilgus on jõudu. Kodanikuna hindan kogu seda pikka-pikka tööd, mida ta on teinud Eesti rahva heaks alates laulvast revolutsioonist, Balti ketist, vastuastumisest Interrindele ja Nõukogude Liidu tankidele kuni tänaseni välja. Savisaar on meie rahva heaks väga palju korda saatnud,“ räägib Signe. Ta usub, et see mees suudab raskest haigusest taastuda ning juhib siis Keskerakonda suurepäraselt edasi.

Sisemaiselt veregrupilt eestimaalane

Jään mõtlema, millisele Eestimaa piirkonnale omane karakter peegeldub Edgar Savisaares kõige tugevamini. Näiteks Juhan Peegel ja Arnold Rüütel jäävad alati saarlasteks. Contra alias Margus Konnula on ihult ja hingelt alati võrumaalane. Jne.

Meenub ütlus „Viru veri ei värise“ ja, arvestades Hundisilma talu, pakun välja, et Edgar Savisaares võiks ehk kõige rohkem leiduda virumaalasele iseloomulikke jooni.

Lääne-Virumaal elab endine Riigikogu liige, keskerakondlane Arvo Jaakson. Tema aga minu väitega päris ei nõustu.

„Pigem on Edgar eestimaalane. Ta on poliitik, kes näeb Eestit tervikuna ja on võimeline meie pisikest riiki arengule viima,“ mõtleb ta minuga kaasa. Jaaksoni sõnul on Savisaarele omane oskus mõtteid selgesti rahva ette tuua. „Istusin kord kõrvuti Mati Hindiga, kes pärast Savisaare esinemist ütles, et hea on kuulata puhast ja selget eesti keelt.“ See on suur tunnustus, mida ei saa öelda mitte iga poliitiku kohta.

Ahja malevlased Moldovasse

Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist suunati Edgar Savisaar tööle Põlvamaale, Ahja keskkooli ajalooõpetajaks.

„Meeles on see, et ta rääkis tunnis palju ja tal oli hoogne käekiri, kui ta tahvlile kirjutas. Keskkooliõpilastele organiseeris ta Klio (antiikkreeka ajaloojumal – Toim.) klubi nime all ajalooringi ning viis terve Ahja kooli õpilastest koostatud malevarühma Moldaaviasse viinamarju korjama. Temaga oli keeruline vaielda, kui ta midagi ette võttis.“ Nii meenutab juubilari Ahja keskkooli vilistlane Aili Siitoja, kes Savisaare suurimaks teeneks peab Rahvarinde loomist. Oma blogis on Edgar Savisaar valutanud südant ja väljendanud pahameelt selle üle, et Ahja keskkool, mis kannab Friedebert Tuglase nime, on nüüd muudetud põhikooliks.

Musta huumori improvisaator

Kirjamees Edgar Savisaare mitmekülgne looming on andnud inspiratsiooni ka mustaks huumoriks. Ühel unetul ööl kümmekond aastat tagasi luges tuntud Jõgeva keskerakondlane toona trükivärsket raamatut „Peaminister“. Mõni tund enne päikesetõusu ja Jõgevale omast vareste kraaksumise algust helistas ta prestiižikale erakonnakaaslasele Põltsamaal ja küsis: „Kas sul on meeles, mida kirjutab Savisaar leheküljel number see ja see?“

„Kas oled hulluks läinud?!“ pahandas Põltsamaa mees, kuid taipas siis, et tegemist on lihtsalt mõneti karmikoelise naljaga.

„Öeldagu Savisaare kohta, mida tahes, tegemist on Eesti ühe tugevama poliitikuga, keda iseloomustab äärmiselt võimas tahtejõud ja keskendumisvõime. Organiseerimisoskused sai Edgar Savisaar suuresti õpilasmalevast – EÕM-ist, nagu paljud teisedki 1970.–1980. aastatel ühiskonnaelus silma paistnud inimesed,“ arutles praegu erinevates Helsingi haiglates juhtiva psühhiaatri ja psühhoterapeudina töötav dr Jaan Olari, kes on A. H. Tammsaare nim. Tartu I Keskkooli (nüüd Hugo Treffneri Gümnaasium) vilistlane ja kunagine tippkorvpallur.

Edgar Savisaarega ühel aastal on sündinud tütarlapselikult noorusliku ja romantilise hingega daam Laura, kes elab Jõgeva vallas. Tema arutles nii: „Me oleme mõlemad sündinud Kaksikute tähtkujuks. Aga kas Savisaar tüüpiline Kaksik on, vaat seda ma ei oska öelda. Usutavasti on tegemist sedavõrd karismaatilise isiksusega, kes traditsioonilise astroloogia raamidesse ei mahu.“

„Rohkem seob mind Edgar Savisaarega tõsine huvi sotsiaalsete probleemide vastu,“ tunnistas Laura.

Savisaare esimesed valimised

Viimastel Riigikogu valimistel üllatas Edgar Savisaar nii poolehoidjaid kui ka poliitilisi oponente hiiglasliku häältesaagiga. Läänevirumaalasel Arvo Jaaksonil on aga meeles Edgar Savisaare esimesed valimised.

„Oli 1988. aasta suvi. Vinni sovhoosi katlamaja Rahvarinde tugirühmas arutasime, keda valida ootamatult vabaks jäänud kohale Ülemnõukogus. See pidi olema võimekas mees, kes suudab tollases kõrges riigiorganis oma ideid edasi arendada. Edgar oli meie ettepanekuga nõus ja tegi mulle ülesandeks (tema sõnade järgi) organiseerida Nõukogude Eesti esimene valimiskampaania. Savisaar osutuski valituks – see oli 21. oktoobril 1988. Edasi läks kõik juba kergemalt,“ meenutas Jaakson.

Tema sõnul on Savisaar ka tubli harrastuspõllumees, kes oma kodus Hundisilmal köögivilja ja isegi viinamarju kasvatab.

Rahvas ootab Savisaart tagasi

„Haigused käivad ikka inimesi mööda. Seda juhtub paljudel. Küllap tuleb ka tervenemine. Rahvas ootab Edgarit aktiivsesse poliitikasse tagasi,“ teab Jaakson.

„Meie ajal osatakse teha sedavõrd kvaliteetseid ja hea väljanägemisega proteese, et ei saa arugi, et tegemist pole päris oma jalaga. Mina usun, et Edgar Savisaar hakkab üsna hästi kõndima ja ehk tantsimagi,“ loodab Tartumaal Vasulas elav akordionimängija ja ansambli Viisikera eestvedaja Hans Murrand optimistlikult.

JAAN LUKAS

[pildiallkiri:]    PILK: Jõgevamaal Pala vallas elav ettevõtja ja kunstnik Signe Lelbrecht arvab, et Savisaare maalimine oleks loominguliselt nauditav. „Mina vaatan inimest kunstnikupilguga. Savisaares paelub mind eriti tema sihikindel silmavaade. Selles pilgus on jõudu.“ Foto Johannes Haav

Jaga |