13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Meenutus: VIIMNE RAKETTVELLO RAJA, 11. september 201311. septembril 1997 hakkas 22 hulljulget noort meest - Balti rahuvalvepataljoni staabikompanii luurerühma liiget -- Harjumaal Kurkse väinas sammuma läbi mere. Käsk oli kulgeda mööda madalikku Suur-Pakri saare lõunatipust mandrile Kurkse sadama suunas. Päästeti neist vaid kaheksa -- sõdurite appikarjeid kuulnud sadamatöötajad kiirustasid neile paadiga appi. 14 rahuvalvaja surm oli Eesti kaitseväe suurim kaotus taasiseseisvusajal. Septembris 1998 püstitati hukkunute mälestuseks Kurkse sadamasse mälestuskivi. Ränkadest päevadest pärinevad järgmised read: Viimne rakett pilvetaguses puistamas tähti Imet või surma veel oodata vaid Pime koodimees meestele pidamas jahti Kadunud jalge alt liivik ja kivine kai Vaikides kaovad mu sõbrad tintmusta vette Tummad on männid, kus lõppemas vahune piir Lootuse köiega väsinud käed seotud kätte Umbpilves kadunud viimnegi päikesekiir Kiirsööstus merd murdes kaotajaks jääme Külmunud kehades lõpuni kasutet jõud Ristitee altarilt kibedat lunastust joome Hüvasti, Eestimaa taevas ja kodune õu! Kuulsuse sära me ealeski otsinud pole Kivine kangur on olnud me rännete tee Vendluse vaimus me tõde ja vajumas vale hingede kaaludel alasti Jumala ees VADIMEES VELLO RAJA, Rakvere [fotoallkiri] Läänemere septembrilained leinavad: 1941, 1944, 1994, 1997...
Viimati muudetud: 11.09.2013
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
