Pull puksis talumeest, terve arstiabisüsteem oigas

URMI REINDE,      24. august 2005


Järvamaal, Eestimaa südames sai 30-aastane mees kodusel karjamaal oma herefordikarja suure pulli käest puksida. Mees kaotas teadvuse, kuid õnneks suutis mingil hetkel end elektrikarjuse alt välja veeretada ja jõudis majja, kust kutsuti kiirabi, mis jõudis kohale kiiresti, arvatavalt poole tunni jooksul.
Kiirabiarst andis esmaabi, fikseeris kaela ja pea ning võttis patsiendi maakonnahaiglasse kaasa. Seal tehti kohe röntgen, mille pildi järgi pandi esmane diagnoos: selgroomurd, koljuluumurd, lisaks üldine shokk. Täpseid üksikasju juhtunust inimene ei mäleta, kuid suurte pea- ning jalahaavade ning muljutud rindkere järgi võis oletada, et pull oli peremeest hoolega sarvedega loopinud.
Haiglas haavad puhastati, patsient saadeti Tallinna Mustamäe haiglasse kompuutrite alla, tehti vajalikud uuringud ja veel samal päeval sõidutati maakonnahaiglasse tagasi, diagnoosiga: luumurdusid ei leitud, esialgset diagnoosi ei kinnitatud, jäi vaid tugev põrutus. Haige jäeti lamama, voodist tõusta ta ei suutnud.
Järgmine päev oli pühapäev, haige neelas valuvaigisteid. Esmaspäeva hommikul tuli tööle kirurg, vaatas üle Mustamäelt kaasa pandud paberid ja kirjutas patsiendi haiglast välja. Juhuslikult haiglasse meest vaatama tulnud töökaaslane viis ta peaaegu oma süles autoni ja siis koju, sest pulli ohver ei olnud võimeline omil jalul liikuma.
Edasi pidi patsient mõne päeva pärast minema end perearstile näitama.
Juba esimesel päeval läks suure lahtise haavaga jalg kohutavalt paiste ja valutas. Selge, et põletik. Tõusis palavik. Omaksed helistasid perearstile, kes kutsus vastuvõtule. Pereliikmed tassisid mehe siis perearsti juurde, kes olukorda arvestades saatis patsiendi tagasi maakonnahaigla vastuvõttu. Patsient pidi sinna saama loomulikult isikliku transpordiga.
Jalahaav avati, puhastati, pandi mingi voolik sisse, ilmselt mäda jaoks ja poolvigaseks puksitud noormees saadeti koju tagasi. Perearst käskis iga päev sidumas käia. Eskordiga tegelesid pereliikmed.
Pull võttis oma rünnaku ette 30. juulil. Täna on 24. august, haav on endiselt lahti ja mädaneb, põletik püsib. Rindkere on siiani valus, inimene liigub vaevaliselt, vajades tuge. Et tegemist on palgatöötajaga, viibib ta haiguslehel, ja enne kui poliitikud jõuavad tasulisi haiguspäevi kärpida, ta vähemalt raha saab. Aga tubli töömees on pikaks ajaks rivist väljas. Millal ta jälle töövõimeliseks saab, pole teada.
Omaksed leiavad, et teda poleks tohtinud üldse haiglast välja saata, las oleks lamanud seal kümmekond päeva, saanud korralikult ravi, sidumist ja poleks pidanud teda pidevalt transportima. Haiglasolek on meil ju niigi tasuline, 25 krooni päev. Rahalisest kokkuhoiust ei saa ju rääkida korduva Tallinna ja maakonnahaiglasse sõidutamise puhul, ja ka mitte üha veniva haiguslehe puhul. Mis toimub aga siis, kui maal ei juhtugi olema omal autot, millega inimest edasi-tagasi vedada?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)