Eestlaste elu maailma äärel

Maapiirkondade allakäik on majandussurutises kiirenenud, avatud maailm ära kutsunud tegusamad inimesed ja ükskõiksus sulgenud koolid, raamatukogud, pangad ning postkontorid. Märtsiks lubavad analüütikud kodumaise piimanduse kokkuvarisemist. Siis algab iseseisvusajal ehitatud moodsate farmide lagunemine, kuni need muutuvad samasugusteks trööstituteks varemeteks nagu loodust risustavad nõukogudeaegsete suurfarmide jäänused. Lapsed on läinud, töötud end põhja joonud, viimne vanur kustutab hääbunud külas tule.

Maailma äär asub väljaspool Tallinna ja Tartut

Selline ongi elu maailma äärel, sest kõik, mis jääb väljapoole Tallinna ja Tartut, kujutab otsustajate meelest ääremaad, millesse on perspektiivitu investeerida. Aborigeenidele, kes kangekaelselt maal või väikelinnas edasi püsivad, ehitatakse maakonna peale üks riigigümnaasium ja keskusesse kombinaatkauplus – las siis elavad!

Vaid enne valimisi tuleb ka maarahvas Toompea poliitaristokraatiale meelde. Siis sõidetakse kolgastesse „üritusi läbi viima“. Sest iga hääl on kulla hinnas. Viimne kui üks potentsiaalne toetaja tuleb tabada, vajadusel ka metsa võrgud üles seada. Valimised läbi, ununeb lubatu taas. Vaikselt naeru kõkutades itsitavad IRL-i kodukulude-kärpijad ja Refi „viie-rikkama-riigi“-mehed pihku, imestades, kui kergeusklikud need valijad on, uskudes iga nelja aasta tagant parempopulistide loba.

Külalistööliste orjalaevad

Valus on näha talude tühjenemist, väikelinnade kustumist. Need, kelle arvates elu on lill, tulge pühapäevaõhtul reisisadamasse ning vaadake Valgast, Põlvast ja Võrust pärit Kalevipoegi ning Lindasid, kes nädalaks Uusimaale orjama sõidavad. Kibe on püsitu külalistöölise elu, raske on leib, mida teenitakse kodust eemal. Sellepärast ärge mõistke hukka, kui mõni Kalevipoeg end nädalalõpus pildituks joob või Linda oma lapsed vanaema kasvatada jätab ja Juhoga teispool lahte uued järeltulijad soetab.

Elatakse üks kord, ja keegi pole mõistetud jäädavalt virelema vaid sellepärast, et on sündinud riigis, kus sotsidest puudlite truu klähvimise saatel peremehetsevad Reformierakonna pragmaatikud. Globaliseeruv maailm idaeurooplase pisaraid ei usu!

Ärge laske meil kukkuda!

Valgas valijatega kohtudes näen vapraid inimesi, kes püüavad kohapeal elu hoida; sädeinimesi, kes naeratus huulil, toovad hinge lootust, et me pole veel mõistetud kaduma ajaloo hämusse, et meie rahvas peab veel vastu. Minu kummardus neile!

Aga sama tihti näeb ka neid, kes ei oska oma muredega enam kusagile minna. Inimesed on kaotanud töö, ent pere vajab toitmist; või käiakse tööl, ent pikki päevi nädalast-nädalasse rassimist tasustatakse piskuga, mis laseb vaevu hinges püsida.

Kas on võimalik aastate kaupa toituda ainult kruubipudrust, või igal sügisel kohendada tütre kleiti, et kulunud kohad koolis silma ei hakkaks? See on argipäev maailma äärel.

Toompea kõrgustes ei lasta end appihüüetest häirida. Riigis, mille e-edusamme üks blaseerunud kikilips Twitteris kiidab; riigis, kus leitakse miljoneid välismaade ametnike nuumamiseks; riigis, mille aastapäeva-vastuvõttudel edvistatakse üha uhkemate Rõivastega, on liiga palju vaesust, valu, ülekohut ja ebaõiglust.

Ärge laske meil maailma äärelt alla kukkuda! – anub hädaline, aga sotsist kaitseminister ei nuputa mitte selle üle, kuidas erakonnakaaslasest haridusminister võiks lastele täies mahus koolilõunat anda, vaid uneleb uutest lahingumasinatest ja tankitõrjekompleksidest.

Staažika kaitseliitlasena tahaksin küsida: Sven, keda kaitseme, kui maa on inimestest tühi, kas Kaitseministeeriumi hoonet? Viiendik lastest elab allpool vaesuspiiri, Mikser aga ei leia aega nende heaks midagi ära teha.

Augeiase tallid tuleb puhastada

Mina usun eesti rahva mõistusesse. Seepärast valmistun peale 1. märtsi algavaks pingeliseks tööks. Tallid, mis on lastud Reformierakonna ja IRLi poolt sõnnikusse mattuda, tuleb Keskerakonnal puhastada. Ja ärgu rõivased, mikserid, reinsalud siin midagi pobisegu, et nemad Savisaarega ühes liivakastis ei mängi! Kas te, kulla kibestunud vennikesed, pole mõelnud, et äkki on valija juba nii tark, et kahepalgelisi refikaid ja rahvuslasi teesklevaid IRL-ikatest saamamehi võib seekord parlamenti sattuda nii vähe, et võimaluse saavad hoopis äsja poliitilisele maastikule ilmunud jõud? Nii nagu tuli kord Res Publica „poistebänd“.

Keskerakond on võimeline läbi rääkima iga poliitilise jõuga, kelle portfellis leiduvad head ettepanekud, kuidas rahvas jõukamaks muuta, tagada järjekordadeta arstiabi, elavdada ettevõtlust, kaitsta emakeelt, ehitada noortele elamud, toetada kultuuri ja teadust – lühidalt, anda inimestele eluvõimalus oma kodumaal.

Keskerakond on valmis ühendama kõik mõtlevad poliitikud, et inimesed Piirissaarest Sõrveni ja Paldiskist Valgani tunneksid riigi hoolt ja muret rahvusterviku eest ning eraldi igaühe kui kordumatu isiksuse eest.

Aga ükskord algab aega…mil Kalevipojad saavad valitsusparteilaste kurvast narratiivist vabanenult koju naasta ja Juku-Kalle Raid täidab Lasnamäe prügikastidele kleebitud lubaduse pühendada kogu oma ülejäänud elu Tallinna suurima linnaosa prügi sorteerimisele. Meest sõnast, jutumehed!

[esiletõste]Globaliseeruv maailm idaeurooplase pisaraid ei usu!

ALAR NÄÄME, Tallinna Kesklinna vanem,  endine Valga abilinnapea, kandideerib Kagu-Eestis

Jaga |