Maaeluminister Tarmo Tamme visiidid Jõgevamaale mõjusid turgutavalt

Mõlemal tutvumiskäigul hindas minister maamajandust edendavatest teguritest iseäranis oluliseks ühistegevust. Ettevõtjatel kujunes arvamus, et Tarmo Tamm on näoga maaelu poole vaatav maaeluminister, kuigi igale murele ei pruugi tal alati kohe lahendust olla.

Pajusi külamajja olid mõttevahetusele maaeluministriga tulnud erinevate põlvkondade põllumajandusettevõtjad, kellest enamik on Jõgevamaa Põllumeeste Liidu liikmed. Esindatud oli ka Jõgeva Talunike Liit.

Sissejuhatuseks rääkisid piirkonna põllumajandusoludest Jõgevamaa Põllumeeste Liidu juht Raul Soodla ja nõukogu esimees Lembit Paal, kes on mitme põllumajandusfirma omanik ja juht Pajusi kandis ning tunnustatud aunimetusega Aasta Põllumees 2016.

„Võimas värk!“ ütles Tamm, kui oli kuulanud Paali juttu kohalikust põllumajandusettevõtlusest, aga ka kultuuri- ja seltsielust jne. „Tulevikus tulekski Aasta Põllumeheks valida maainimesi, kes ei pööra tähelepanu mitte ainult tootmisnäitajatele, vaid on seadnud oma missiooniks ja visiooniks kogukonna tervikliku edendamise.“

Muu hulgas teatas Lembit Paal ministrile sedagi, et iseäranis pidulikele sündmustele sõidab ta „Volgaga”. Asi on nimelt selles, et mitmekülgne põllumees kollektsioneerib ja taastab vanatehnikat.

Perspektiivitu eksperimendi lõpp

Senist riiklikku hoiakut põllumajanduse suhtes iseloomustas Tarmo Tamm nii: eksperiment, milles Eesti põllumeestel tuli Euroopas konkureerida ilma toetusteta, osutus ebaõnnestunuks; üleminekutoetused makstakse nüüd välja, kriisiabi-toetused on aga paljud juba kätte saanud.

Lähiminevikus likvideeritud või märkimisväärselt väiksemaks muudetud piimakarjade taastamist peab maaeluminister piisavalt keeruliseks ettevõtmiseks. Küll aga prognoosis ta piimandusele paremaid aegu. „Töötlejatel on vaja toorainet, mis motiveerib põllumehi väärtustama ja nende tööst lugu pidama. Piimatööstuses on ennekõike perspektiivi ühistulises tegevuses. Ka piima, mis seni turustatud Lätis ja Leedus, võiks realiseerida Eestis,“ ütles ta.

„Mis saab tühjana seisvatest, lagunemisohtu sattunud ja silmariivavatest nõukogudeaegsetest põllumajandushoonetest?“ tundis huvi Palamuse kandis asunud „Kevade“ kolhoosi esimees ja tänane väärikas eas talupidaja Jaan Koll, kes 1949. aasta 25. märtsil koos ema ja vendadega Siberisse küüditati.

Minister Tamm märkis, et sellistest ehitistest ühel või teisel moel lahti saamiseks peaks olemas olema lahendus koos rahalise kattega.

Põltsamaa vallas paikneva Mällikvere põllumajandusühistu juhataja Meelis Kaljuste kritiseeris bürokraatiat, mis käsib põllutöömasinatel suurtel maanteedel liigelda koos saateautoga. „Arvan, et selline korraldus muudab liiklusolud tegelikult ohtlikumaks,“ leidis ta. Maaeluminister võttis selle mure teadmiseks: „See teema vist ei kuulugi Maaeluministeeriumi pädevusse...“

Kaljuste avaldas heameelt, et ministril on siiras soov ja oskus põllumehi ära kuulata ning nendega dialoogi pidada.

Lembit Paali panevad muretsema põldude „kutsumata külalised“ – metsloomad. Ta tegi ettepaneku luua E-PRIA-sse infobaas metsloomade poolt põllumajandusele tekitatud kahjude kohta. „See teave peaks olema kättesaadav ka jahiseltsidele ja sisaldama infot selle kohta, kus metsaomanike maadel paiknevad jahimeeste poolt metsloomade jaoks rajatud söötmiskohad ja soolakud,“ selgitas ta.

Minister võttis sellegi paljusid põllumehi puudutava mure teadmiseks ja lubas seda arutada vastava valdkonna spetsialistidega.

„Jõgevamaa põllumeestele on omane ettevõtlikkus ja optimism ning kaasaaitamine tugeva kogukonnatunde tekkimisele, hoidmisele ja arendamisele,“ ütles Tarmo Tamm mõttevahetuse kokkuvõtteks.

Hubase oleku jutuajamisteks kindlustas Pajusi külaselts.

Kohtumised sordiaretajate ja õlitootjatega

Jõgeva alevikus Eesti Taimekasvatuse Instituudis toimunud nõupidamisel, kus maaeluminister osales, leidis lahenduse üks maaküsimus. Nimelt teatas minister, et maa, mida Jõgeva vald müüa kavatseb, ostab ära riik, ja nii saavad sordiaretajad jätkata teaduse saavutuste läbiproovimist praktikas.

„Kõnelesime ka soja aretusest ja kasvatamisest ning tõdesime selle ettevõtmise perspektiivikust. Põhjuse selleks andis Jõgevamaal aretatud sojasort „Laulema“, mille üht aretajat Lea Naritsat õnnitles minister krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi nime kandva innovatsioonipreemia pälvimise puhul,“ rääkis instituudi direktor Mati Koppel.

Painkülas paiknevat AS Scanola Baltic rapsiõlitehast tutvustasid maaeluministrile Scanola Baltic’u emafirma Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas ning Scanola Baltic’u müügijuht Alo Süvari ja kontorijuhataja Janne Birk. Ennekõike räägiti toodangu pidevast suurendamisest ja vajadusest suuremate rapsikoguste järele.

Tarmo Tamm hindas AS Scanola Baltic’ut jõuliseks ettevõtteks, kus tegeldakse tootmise moderniseerimisega ja toodangule avarama turu leidmisega.

Kalandussektori edu sõltub koostööst

17. märtsil oli maaeluminister Tarmo Tamme sihtkohaks Jõgevamaal Kasepää vallas Sõpruse tänavas paiknev Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu ja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu hoone.

„Meie ühingul on praegu 128 liiget ja eelmisel tegevusperioodil viisime läbi 14 projektitaotluse vooru, laekus 200 projekti, millest rahastati 144. Põhiliselt kulutati raha sadamate uuendamiseks ja ehitamiseks,“ rääkis Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu juhatuse esimees Urmas Pirk.

Minister rõhutas, et nii Eestis tervikuna kui ka Peipsi ääres sõltub kalandussektori edukäik ennekõike koostööst, mis tähendab oskust siduda kala püüdmine, töötlemine ja turustamine. „Ühistegevus võimaldab rikkaks saada, kuid selle puudumisel tekib oht, et keegi piirkonnast kaugemalt hakkab kala odavalt kokku ostma,“ ütles ta, tuues eeskujuks Pärnumaa kalureid Audrust, kes kala väärtustamiseks on tulemuslikult käivitanud erinevad valdkonnad.

„Ka Peipsi kalanduspiirkonnas on tehtud esimesed sammud ühisturunduse ja tootearenduse osas,“ märkis üheksaliikmelise Peipsi Kalandusühistu tegevjuht Ilmar Metsanurk.

MTÜ Peipsimaa Turism eestvedaja Kadi Ploom rääkis muu hulgas, et Peipsil kalapüüdmise ja siinkandis puhkuse veetmise vastu on hakanud huvi tundma Hollandi harrastuskalurid, kelle jaoks praegu paketti kokku pannakse. „Paketti hakkab oma liikmetele müüma Hollandi kalameesteklubi,“ märkis ta.

Koosolijad tegid maaeluministrile ettepaneku kehtestada individuaalkvoodid, mis võimaldaksid kaluritel püüda kala siis, mil see nende vaatevinklist on majanduslikult kõige kasulikum. Praeguse nn. olümpiapüügi ajal on sunnitud kõik korraga püüdma hakata, sest kui hiljem alustada, võib kvoot juba täis olla. Veel sooviti, et lõpetataks 1990. aastate alguses toonaste maavanemate poolt (tollal olid maavalitsustel ka omavalitsuslikud funktsioonid) paika pandud püügiõiguste jaotamine Peipsi-äärsete maakondade vahel. „Jaotamisel peaks arvestama kolme järve – nii Peipsi kui ka Põlvamaale jäävate Pihkva järve ja Lämmijärve olemasolu,“ selgitas Urma Pirk.

Tarmo Tamme sõnul võetakse need ettepanekud ja soovid Maaeluministeeriumis arutlusele.

Maaeluminister ja teda saatnud kalanduse ja välissuhete asekantsler Olavi Petron ja ministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome ning nõunik Eveli Post külastasid ka Jõgevamaal Pala vallas paiknevat Sassukvere ja Tartumaal asuvat Varnja sadamat. Tartus kohtuti Tartu Ülikooli mereinstituudi direktori Toomas Saadiga.

JAAN LUKAS,

Jõgevamaa ajakirjanik

[fotoallkirjad]

KOHTUMINE: (vasakult) Maaeluminister Tarmo Tamm, Torma POÜ juhatuse liige Ahto Vili ja Aasta Põllumees 2016, Pajusi ABF AS juhatuse liige Lembit Paal.

KÜLAS RAPSIÕLITEHASES: (vasakult) Tarmo Tamm, AS Scanola Baltic müügijuht Alo Süvari ja Jõgevamaa Põllumeeste Liidu eestvedaja Raul Soodla. Foto: Baltic Agro.

Jaga |