Raiume akna Aasiasse

Nüüd on ajalugu teinud täistiiru ja me peame hakkama mõtlema, kuidas oma riigile „aken“ või „uks“ ida poole avada. On selge, et 21. sajandil me enam Peeter I moodi käituda ei saa. Kuigi hiljutisele õppusele „Siil“ kogunes 13 000 võitlusvõimelist meest, ei piisa nende isiklikust vaprusest ja võimekusest Peterburi või Moskvani jõudmiseks. Rääkimata kaugemal asuvast Aasiast.

Oludki pole enam need, mis Peeter I ajal. Järelikult tuleb talitada teisiti. Targemalt. Peame uuesti kuulda võtma väikese siili nõuannet – sellesama siili, kes kunagi Kalevipoega õpetas.

Alustamine on raske

Lõpetamine on lihtsam kui alustamine. Ust või akent ida poole sulgeda on lihtne – lõpetame rongi-, bussi- ja lennuühenduse ning „raudse eesriide“ asemele on Narva jõele laskunud „kivimüür“, mis eraldab Euroopat Aasiast. Eesti riigijuhid on hästi omandanud „lõpetamisoskuse“. Nende eesmärgiks on lõpetada Eestis hariduse andmine ja töökohtade loomine maapiirkonnas, põllumajandus ja maaelu kui sellised, kohalik ettevõtlus, majutus- ja transporditeenused. Paljud lõpetamised on juba õnnestunud, paljud on veel pooleli.

Lugesin Postimehe onlainist, et hiinlased plaanivad Eestisse ehitada logistikakeskuse. See on meie võimalus ehitada aken Aasiasse otse üle Venemaa. Lennukitega. On ju tore, et Hiina LED-ide, papptopside ja plastpakendite tootja QMESL Technology on Eestisse rajamas logistikakeskust. See tähendab, et otse Hiinast hakkavad siia lendama lennukid või vurama kaubarongid. Vahepeatusteta. On selge, et ühe eduka logistikakeskuse avamise järel soovivad seda teha ka teised Hiina ettevõtted.

Meil tuleks üle vaadata kaubavedudeks sobilikud maandumisrajaga lennuväljad ning need kasutusele võtta. Olgu siis Tapa, Haapsalu või Ämari lennuväli. Pärnu lennuväli jääb vist suurtele transpordilennukitele lühikeseks. Tartu endine sõjaväelennuväli on ära lõhutud ja raja lõpus asuv elamukvartal välistab arvatavasti selle lennuvälja uuesti kasutusele võtmise.

Loomulikult on akna Aasiasse raiumine raske töö. Logistikakeskuse tarbeks tuleb rajada sobiv infrastruktuur: ehitada teed, kanalisatsioon, (vajadusel) raudtee, parkimisplatsid, energialiitumised jne.

Aga kui me seda ei tee, siis näpsavad naaberriigid ka selle võimaluse meie eest ära. Ei tohi unustada, et Soome ja Läti ei asu kaugel. Lennuki jaoks tähendab paarisaja kilomeetri läbimine vähem kui poolt tundi. Kui aga lennata Hiinast otse Eesti poole, säästaks Lätis maandumine lennuaega ja kütust. Ja ka raha.

Esimene ja teine samm

Meie riigil on vedanud, sest hiinlased teevad esimese sammu ja aitavad sellega meil rajada akent Aasiasse. Nad tulevad poolele teele vastu ning meil on vaja tarkust, et selle akna abil Eesti kaubad hakkaksid liikuma Hiinasse ja mujale Aasiasse. 

Teeme kõik selleks, et Eestisse vuranud rongid ja lennanud lennukid ei läheks tühjalt tagasi. Esimesed tonnid piimapulbrit on juba Jaapanisse teel. Loodetavasti järgnevad piimapulbrile ka teised Eesti tooted.

Teise sammuna tuleks meil vahest rajada sarnaselt aukonsulitele ka auministrite võrgustik. Nende ülesandeks oleks ettevõtluse ja kaubavahetuse arendamine Hiinas, Jaapanis, Indias jm. Auministriteks sobivad hästi Anne Sullingu sarnased ettevõtlikud inimesed. 

ANTI RONK, ajakirjanik

[fotoallkiri] UUED VÕIMALUSED: Hiina LED-ide, papptopside ja plastpakendite tootja QMESLTechnology on Eestisse rajamas logistikakeskust. See tähendab, et otse Hiinast hakkavad siia lendama lennukid või vurama kaubarongid.

Jaga |