Pensionärid Toompeal! Toetamas valitsust?

HEIMAR LENK,      13. aprill 2005


Uskumatu! Eakad sõidavad Tallinnasse kokku, et avaldada tunnustust ja toetust uuele sündivale valitsusele. Varem pole seda juhtunud. Kuid kunagi varem pole ka ükski võimuliit nii suurt tähelepanu vanemale põlvkonnale pühendanud kui nüüd. Keskerakonna nõutud jõuline pensionitõus on koalitsioonileppes mustvalgelt kirjas ja varsti saab see reaalsuseks.
Juba kostab hädakisa, et poole tuhande kroonine pensionilisa lõhub eelarve ja hukutab riigi. Paduparempoolsed halavad raha tuulde loopimise pärast. Vanainimene pidavat liiga kalliks maksma minema. Ühiskond ei jõudvat teda enam ülal pidada.
Kuid kisajad unustavad ühe ja kõige tähtsama. Need vanemad ongi seda ühiskonda püsti hoidnud. Just eakate põlvkonna teenitud varandust oleme me siiani laiaks löönud. Vanema seltskonna ehitatud maju, istutatud metsa ja hooldatud maad oleme varastanud, erastanud ja müünud. Ülimadalat elatusraha makstes on riik pensionäride pealt igal aastal umbes miljard krooni kokku hoidnud. See raha on läinud uue elu ehitamiseks, noorte koolitamiseks. Kuid nüüd on vaja protsendita ja ilma küsimata võetud laen vanadele tagasi maksta.
Keskerakond on pensionäridesse alati erilise austusega suhtunud. Kuid mitte alati pole õnnestunud seda austust elujärje parandamise näol üles näidata. Nüüd on see aeg tulnud ja keskerakondlastest Riigikogu ning valitsuse liikmed annavad kindlasti oma parima, et vanema põlvkonna suhtes aastaid kestnud ülekohut pisutki leevendada. Kohene elatusraha suurendamine on vaid esimene samm õiglasema sotsiaalpoliitika suunas. Muudatusi ootab kogu süsteem. Pensionireform peab üle vaatama nii II samba rahastamise kui invaliidsus- ja toitjakaotuspensioni maksmise, puuetega inimeste toetused, vanainimeste haiglaravi korralduse. Omaette peatükk on pikaajaline taastusravi ja selle rahastamine. Kuid kõige raskem samm on astutud ja üleüldine pensionitõus on muutumas seaduseks.
13. aprilli meelevaldus Toompeal Lossi platsil läheb ajalukku. Kindlasti kuulutab see kahe põlvkonna lähenemise ja parema üksteise mõistmise aja algust Eestimaal. Kuulutab sedasama hädavajalikku leplikkust, mida palus Rooma paavst oma viimases kirjas kogu maailmale.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)