USA kaitseminister peaks tagasi astuma

Pentagon väitis tollal, et tule alla jäänute tegevus tundus kopteris olnud sõduritele ohtlik. Mööda tänavat jalutanud ajakirjanikel arvati käes olevat relv ja raketilaskja, kuigi hiljem selgus, et tegemist oli kaameraga. Ametivõimude sõnul vahejuhtumit 2007. aastal uuriti, kuid USA sõjaväelaste käitumine leiti olevat õigustatud.

Videot vaadates hämmastavad kõige enam intsidendis osalenud USA sõdurite omavahelised repliigid, milles kajastub totaalne viha ja põlgus, soov tänaval rahumeelselt viibinuile kätte maksta, neid igati mõnitades. Sõdurite suust kostev annab tunnistust, et nende võime olukorda kainelt hinnata oli ilmselgelt pärsitud. Tänapäeva militaartehnika kõrget taset arvestades olnuks sõduritel eelnevalt kerge kindlaks teha, et tule alla võetud kannavad relvade asemel kaamerat. Kuid ometi hakati neid sõelapõhjaks tulistama.

Olles elanud ja töötanud poolteist aastat Inglismaal, oli mul võimalusi  vestelda tosina britiga, kes noorte meestena sõdisid Teises maailmasõjas Saksamaa diktaatori Adolf Hitleri armee vastu. Mitte ükski neist ei väljendanud oma minevikku meenutades isiklikku põlgust, viha ega muud üliemotsionaalsust vastaste suhtes. Sõdimine oli neile töö, mida tehes jäid nad meeleliselt kaineks, suutes teha vahet vaenlaste ja tavaliste tsiviilisikute vahel.

Sõjandusteoreetik Carl von Clausewitz on väitnud, et raskest olukorrast saab väärikalt väljuda vaid see, kelle sõdurid selgesti teavad, kuidas kujunenud olukorras käituda ja miks just nii tuleb käituda.

Nähtud videode põhjal julgen väita, et USA sõdurid ei ole osanud Iraagis ja ilmselt ka Afganistanis rasketes olukordades õigesti käituda. Lääne meedia on viimastel aastatel korduvalt vahendanud uudiseid, kuidas USA  militaaroperatsioonid Iraagis ja Afganistanis on põhjustanud kaotusi tsiviilelanike seas. Mille alusel eeldab USA, et moslemirahvad peaksid veel teda austama? Missuguse argumentatsiooni põhjal peaks ülejäänud maailm USA-d pärast kõike seda tänapäeval tunnustama moraalse liidrina?

USA välispoliitikas kohtab tänapäeval üha vähem väärtusi, mille eest seisid selle suurriigi kunagised presidendid Thomas Jefferson, George Washington,  Abraham Lincoln. Vabariiklasest presidendi George W. Bushi valitsemisajal USA välispoliitikat juhtinud soov ülejäänud maailmale „koht kätte näidata" loodetavasti muutub oluliselt praeguse demokraadist presidendi Barack Obama ajal. Erineb ju Obama eelkäijast oluliselt moraalsete hoiakute poolest.

Paraku juhib USA kaitseministeeriumi ka praegu üks eelmise presidendi  lähikondseid, vabariiklane Robert Gates. Pentagoni ametnike õigustused USA sõjaväelaste poolt Iraagis toime pandud ebainimlikkuste puhul aga sisuliselt nullivad Obama püüdlusi parandada jänkide mainet moslemirahvaste ja kogu ülejäänud maailma silmis. Ainus positiivne lahendus selles olukorras oleks, kui USA kaitseminister võtab vastutuse oma sõdurite vägivallategude eest ja paneb ameti maha.

INDREK VEISERIK, reporter

Jaga |