Revolutsioon areneb – võidu hind esialgu lahtine

TOOMAS ALATALU,      01. detsember 2004


Tõdegem niigi teadaolevat – Ukraina on Euroopa riik ja Venemaa on impeerium vaid koos Ukrainaga. Ta pole seda ilma Ukrainata ning Lääne (USA, NATO, Euroopa Liit) käitumine Ukraina suhtes on olnud ebajärjekindel ja reeglina allutatud Lääne suhetele Venemaaga.

1994. aasta võimulesaanud president Kutšma tegi väga palju Ukraina-NATO (Ukraina oli näiteks esimene, kes liitus rahupartnerlusega) ja Ukraina-Euroopa Liidu suhete tekkeks ja arendamiseks. Seda kummalisemalt mõjusid USA ja Euroopa Liidu seljapööramised Ukraina ladvikule 2002–2003. aastal (mängud Wider Europe ja New Neighbourhood raames jmt), mil otsustati Ukraina järgmise presidendi isik ja tolle orientatsioon.
On ju selge, et kui Kutšma oleks ilmutanud rohkem neutraliteeti Euroopa ja NATO orientatsiooni välja kuulutanud ekspeaminister Juštšenko suhtes, olnuks tolle positsioon riigis märgatavalt tugevam. Kuna aga Kutšmast tehti Läänes sõna otseses mõttes paaria (president Bush keeldus koguni tema kõrvale istumast), siis polnud ka ime presidendi ja tema peaministri Janukovitši üha suurem kaldumine koostööle Venemaaga.

Poliitmängude hind
Suurriikide viimase kahe aasta poliitmängude hind on teada – seis on sama, mis 1994. aastal, mil presidendivalimistel põrkusid samuti kokku Ida- ja Lääne-Ukraina (1991. aastal ja 1999. aastal oli n-ö segane seis). Toona võitis Lääne-Ukrainat esindav Leonid Kravtšuk esimese ja Ida-Ukrainat esindav Leonid Kutšma teise hääletusvooru (52%:48%).
Nagu teada, kordasid kaks Viktorit oktoobris-novembris aastal 2004 täpselt sama tulemust. Samas polnud 10 aastat tagasi säärast vastuseisu kui praegu, mil kummagi kandidaadi taga on 15 miljonit häält ja keegi pole nõus kedagi võitjaks tunnistama põhjendusega, et too kogus "100 000 häält rohkem kui vastaskandidaat".
Asja tuum ongi selles, et kõigil osalistel ja eriti tipptegijatel oli mitu head aastat aega, et vahekord 50:50 muutuks näiteks seisuks 55:45, s.t et oleks võimalus rääkida kindlast võidust. Tegeldi hoopis rahva ootuste üleskruvimise ja vastasseisu kultiveerimisega olukorras, kus poliitiline pettus oli ammu saanud normiks. Sestap läkski revolutsiooni vallandumine ehk rahva tulek tänavatele kergelt.

Poliitikat tehakse tänaval
Tänav teeb ka poliitikat – kaotajaks kuulutatud Juštšenko poolehoidjate nõudel tühistas Ukraina parlament valimiste teise vooru tulemused ja määras nende kordamiseaja (12.12).
Juštšenko on moodustanud rahvusliku päästekomitee. Kümned võimuasutused on teatanud Juštšenko toetamisest ja teised on blokeerinud tema poolehoidjad. Samas jätkavad tegutsemist president Kutšma oma aparaadiga ja peaminister Janukovitš koos oma valitsusega. Lisaks on Janukovitši selja taga 18 Ida- ja Lõuna-Ukraina oblasti juhid (peale Krimmi, kus on n-ö. kaksikvõim) ja nende piirkondade 3500 kõigi tasandite rahvasaadikut, kes Severodonetskis teatasid riigi tööstuspiirkondade valmisolekust lahkuda keskvõimu alt, kui nende seaduslikku presidenti Janukovitšit Kiievis võimule ei lasta. Donetsk lubab rahvahääletust selles küsimuses juba 5. detsembril.
Raske öelda, kuidas see kõik lõpeb – revolutsioon areneb päev-päevalt. Võib arvata, et Ukraina lõhenemist ei soovi keegi, ent hetkel ei teata seda hinda, millega üks suund teise suuna esindaja võimule lubab.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)