Kurjategija staatuses euroliitu eluaegset karistust kandma

ALEKSANDER REBEN,      17. märts 2004


Mis teeb muret Eesti vanaduspensionäridele? Sellest sain teada tädi Maali (TM) ja onu Jaani (OJ) mõttevahetusest, kui nad kohtusid, arutasid 12. veebruari telesaadet "Unetus" ja vestlesid peamiselt sotsiaalteemadel.

Alustas onu Jaan.
OJ: "Noh, Maali, jutusta midagi huvitavat elust, olgu siis meeldivat või ebameeldivat."
TM: "Üle kümne aasta taasiseseisvumist - samapalju aastaid ühiskonna kihistumisest, teise Eesti vanaduspensionäride sotsiaal-majanduslikku represseerimist, stressi ja antagonismi kasvu kahe Eesti vahel. Ega sa ei vaidle vastu minu sellisele hinnangule meie elust?"
OJ: "Ei vaidle. Meie reformi- ja innovatsioonimeelsete valitsuste pingutused teise Eesti eakate "pensioni" (viletsa riigitoetuse) indekseerimise, täiendamise, parandamise ja teiste rafineeritud uuenduste pügamisvõtete näol on rakendatud ellu juba üle kümne aasta shokiteraapia abil. Praegu katsetatakse Eestis intensiivselt turumajanduse liberaal-korruptiivset arengumudelit, millest esimene Eesti on väga vaimustatud."
TM: "Teise Eesti eakad inimesed seda ei hinda. Ei poolda niisugust arengumudelit ka sotsiaalteadlased TPÜ Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute Instituudist. Nad soovitavad ehitada inimnäolist kapitalismi. See on ju palju keerulisem kui aretada kihvadeta hunti. Millegipärast teadlased unustavad või häbenevad rääkida ja arutada ühe olulise dokumendi - 1990. a Euroopa Nõukogu Sotsiaalkindlustuskoodeksi avalikustamise ja juurutamise ajaloost. Tänaseni ei ole ametlikku eestikeelset tõlget, keegi on infoblokaadist väga huvitatud, rääkimata kaheksakümnendatel aastatel määratud euroopalike pensionide (50-60% Eesti keskmisest brutopalgast) taastamisest."
OJ: "Sotsiaalteadlased väidavad, et turumajanduse ja demokraatia ülesehitamine ning ühinemine ELi ja NATOga olid need narratiivid, mille eest enamik ühiskonnast oli nõus püksirihma pingutama. Sotsioloogid peaksid täpsustama, kes kelle püksirihma pingutab ja kuidas hakkab välja nägema sotsiaalne tasakaal tulevikus, kui eakatele pensionäridele kehtestatakse totaalne ja stabiilne pügamine vastavalt strateegilisele programmile "Säästev Eesti 21"."

Nähtamatu käsi pensionäride rahakotis
TM: "Kõik Eesti valitsused on toiminud Mart Laari idee järgi - kui riigil raha napib, tuleb võtta lisa pensionifondist."
OJ: "2003. a riigieelarves oli planeeritud Eesti keskmiseks "pensioniks" 1944 krooni, mis on alla 30% keskmisest brutopalgast, protsentuaalselt umbes kaks korda lahjem ELi keskmise pensioni ja keskmise palga suhtest (60%), rääkimata palkade suhtest."
TM: "Viimasel ajal tahavad Toompea korüfeed "pensioni" (praktiliselt elatusraha) veel viiendiku võrra lahjendada, kantides I pensionisamba 20%-lisest sotsiaalmaksust neli protsendipunkti II pensionisambasse ehk püütakse pista veel üht "nähtamatut kätt" tänaste pensionäride rahakotti."
OJ: "See on Toompea moraalilagedate poliitasotsiaalide inetu tegu."
TM: "Jah, väga ebaeetiline, häbiväärne ja julm võte vanainimeste suhtes. Mida peaks tegema, et saada euroopalikku pensioni?"
OJ: "Vastavalt omakootud elatusrahaseadusele peaks meil tööstaazhiaastaid olema 85-95 ja nutikad riigiisad peaksid garanteerima keskmiseks elueaks vähemalt 150 aastat."
TM: "Sellega ei saanud hakkama ükski Mart, Andres või Siim, ja ega Juhan ka jumal ole."
OJ: "Toompeal on väga omapärane kliima, mille mõjul kaob rahvateenritel valimiseelne ausus ja heatahtlikkus, ja võimuesindajad võõranduvad rahvast. Huvitava uuringutulemuse avaldas 2003. a oktoobris avaliku arvamuse ja uuringutega tegelev firma Saar Polli OÜ: ainult 22% küsitletud inimesi usaldab poliitilisi erakondi.
See fakt paneb mõtisklema, kuidas esimese Eesti poliitkunstimeistrid kindlustavad ühiskonna vähemust esindava Riigikogu enamuse."

Pensionärid lootsid mõistmist
TM: "Möödunud suvel pöördusid paljud ühiskondlikud organisatsioonid oma liikmeskondade poole palvega hääletada 14. septembril 2003. a euroliidu poolt. Ja eakad nii hääletasidki, lootes riigiisadelt pensionäride olukorra paremat mõistmist."
OJ: "Ja nüüd itsitavad riigijuhid peenikest naeru ja näitavad meile tuntud kolme näpu kombinatsiooni."
TM: "Ütle, Jaan, kas Eesti astumine euroliitu päästab vanaduspensionärid sotsiaal-majanduslikust repressioonist?"
OJ: "Ainult siis, kui saab olema inimnäoline sotsiaalpoliitika, mida riigijuhid ignoreerivad juba üle kümne aasta. Saavutada inimnäolist kapitalismi Eesti oludes on võimatu. Esimene Eesti pügab stabiilselt teist Eestit seni, kuni see ei taha olla lamba staatuses ja ei luba end pügada."
TM: "Kas saaks võrrelda euroliitu ja Eesti pensionifonde ning kas või kaudselt Eesti vanaduspensionäride pügamismastaapi?"
OJ: "Euroopa Liidu vanaduspensionifondi moodustab 12,5% sisemajanduse koguproduktist (SKP), Eesti vanaduspensioni fond oli ainult 5,1% SKPst ja 2002. a oli SKP 108,0236 miljardit krooni. Euroopalikust tasemest jääb meil puudu umbes 7% ehk 108,0236 x 0,07 = 7,5616 miljardit krooni. Poolest summast jätkuks keskmise "pensioni" (elatusraha) tõstmiseks umbes tuhande krooni võrra kuus."
TM: "Kui pika sundvõlausaldaja (sundkreeditori) staatuse staazhiga ehk kui pika karistusaja kandmise möödumisel võib loota süütute teise Eesti vanaduspensionäride rehabiliteerimist ja euroopaliku pensioni määramist?"
OJ: "Väljaspool euroliitu on karistus eluaegne. Euroliidus ei ole veel jõutud seda reglementeerida."
TM: "Niisiis, umbes 300 000 kurjategija staatuses ja eluaegse karistusajaga Eesti vanaduspensionäri liituvad euroliidu ausa rahvaga. Kole lugu küll!"
OJ: "Mind huvitab, kas meie valitsus ei karda, et Eestit hakatakse boikoteerima ja ei võeta euroliitu, sest Eesti ei ole valmis, ei ole küps selleks, et hakata ehitama helget inimnäolist euroismi sotsiaalse turumajanduse baasil nagu teistes Euroopa heaoluriikides?"
Lühikokkuvõte juhuslikult kuuldud dialoogist.

Meie riigijuhtide hoolimatus tuleks lõpetada
Enam kui kümneaastane teise Eesti vanaduspensionäride häbematu pügamise praktika, riigivõimude stabiilne ahnus ja soovimatus kehtestada Eestis inimnäolist sotsiaalpoliitikat on inimõiguste rikkumine.
Tekkinud olukord nõuab euroliidu vastavate instantside vahelesegamist, et lõpetada meie riigijuhtide vaenulik hoolimatus teise Eesti vanaduspensionäride suhtes ja garanteerida euroopalik pension kõigile 40 ja enam tööstaazhiaastat omavatele eakatele inimestele, nagu näeb ette 1990. a Euroopa Nõukogu Sotsiaalkindlustuskoodeks (1964. a koodeksi täiendatud ja parandatud väljaanne). Eesti ülesehitamine eakate pensionäride arvel on amoraalne ja taunitav.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)