ACTA loob võimaluse tsensuuriks

MATTIAS AABMETS

Delfi kommentaar 11.02.2012 16:44

ACTA-l on kaks osa: avalik juriidiline tekst ja selle seaduse arutamise käigus kokku räägitud salastatud detailid, mis kirjeldavad, kuidas seda seadust täpselt rakendada.

Kuna ACTA-t võib ühtpidi lugeda mitte midagi muutvaks seaduseks ja teistpidi kõige karmimaks inimeste vabadusi rikkuvaks seaduseks, siis salastatud protokollide olemasolul tuleb lähtuda alati kõige hullemast variandist ehk siis teisest, sest see on loogiline teguviis, kui meile üritatakse "ära keerata".

Põhiseaduse paragrahv 11 ütleb:

"Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega."
Kuna ACTA rikub põhiseaduse paragrahve 22, 43 ja 45, rikub ta ka automaatselt paragrahvi 11.

Põhiseaduse paragrahv 22 ütleb:

"Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu."

ACTA seaduses on ära toodud (hullema tõlgendamise läbi), et kui sinu taskust avastatakse mälupulk, millel on pirateeritud muusikat, siis sa oled automaatselt ilma kohtuotsuseta süüdi copyright-õiguste rikkumises.

Sama kehtib torrent-internetilehekülgede kohta. Ühe omamine võrdub süüdiolemisega ja see lubab politseil ilma kohtuotsuseta sinu lehe maha võtta ja su serverid võõrandada.

Lisaks annab ACTA kohtutele võimu käskida sul enda ja teiste vastu tõendusmaterjali välja anda ja enda vastu tunnistada.

Põhiseaduse paragrahv 43 ütleb:

"Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras."

Kuna ACTA muudab interneti teenusepakkujad (ISP-id) vastutavaks Eesti kodanike piraatluse eest, siis ISP-id hakkavad internetti jälgima selleks, et eemale hoiduda kohtusse kaebamisest. Et internetiliiklust jälgida, tuleb keelata igasugune krüpteeritud internetikasutus nagu https, tsl, tor, freenet, jne.

See tähendab seda, et kõik Eesti kodanike niiöelda "internetikirjad", kaasa arvatud valitsuse võrkudes toimuv internetikasutus, loetakse korporatsioonide poolt läbi KGB stiilis.

Põhiseaduse paragrahv 45 ütleb:

"Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Tsensuuri ei ole."

Seda õigust võib seadus piirata ainult täidesaatva kohtuotsusega.

ACTA teeb võimalikuks selle, et ta annab korporatsioonidele ohjad otsustada iseseisvalt selle üle, mis internetipostitus nende õigusi rikub ja see automaatselt eemaldada ja trahvid välja nõuda ilma kohtuotsuseta, sest eelnevalt sai juba kirjutatud, et ACTA mõistab riigi kodanikud kohtu tasemel süüdi ilma kohtuotsuseta.

See loob olukorra tsensuuriks.

Kui keegi "puhub vilet" ja postitab internetti üles suurkorporatsiooni poolse seaduserikkumise, siis see korporatsioon võib selle maha kustutada, kuna see rikub seadustega tagatud finantsilisi huve.

Foto Facebookist. Mattias Aabmets kirjutab samas, et õpib H.Elleri nim. Tartu Muusikakoolis ja on orelitöökojas õpipoiss. Kommentaar pärineb Delfist.

Jaga |