Kevadine Brüssel palavate juunivalimiste ootuses

Visiidil toimusid ka kohtumised Euroopa Liidu juures asuva Tallinna esinduse juhi Allan Alakülaga ja Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallasega. Lisaks said külalised põhjaliku ülevaate Europarlamendi ja Belgia parlamendi tööst.

Brüsselis on tugevalt segunenud modernne uudsus ning hunnitu ajalooilu. Ultramoodsate büroohoonete väsitavat toimet aitavad leevendada de facto Euroopa Liidu pealinna Brüsseli pikk ajalugu, rõõmsailmelised inimesed, korrashoitud majad ja tänavad.

Tänavu 7. juunil toimuvad 27 Euroopa Liidu liikmesriigis Europarlamendi valimised. Euroopa Parlamendil on kolm alalist tööpaika: Brüssel, Luxembourg ja Strasbourg. Täiskoguistungid toimuvad nii Strasbourg'is kui ka Brüsselis.

Kohtumisel külalistega märkis Siiri Oviir, et Eesti inimesed ootavad enne juunikuiseid valimisi eelkõige infot, kuidas Eesti saaks majanduskriisist ühiselt teiste Euroliidu liikmesriikidega välja tulla, mis saab Eesti liitumisest eurotsooniga ning millised tervishoiuteenused on eestlastele kättesaadavad ülejäänud EL-i maades.

Euroopa Liitu kuulumine tähendab Oviiri hinnangul kõigile liikmesriikidele osast oma suveräänsusest loobumist. Kõik riigid on seega vabatahtlikult nõustunud tegema omavahelist koostööd.

Samas on Euroopa riikide seas üha enam levimas protektsionistlikud meeleolud. Oviiri arvates on loomulik, et erinevad riigid seisavad praegusel majanduslikult keerulisel ajal eelkõige selle eest, et oma riigi inimestel säiliks töökohad. Eesti ei saa enam jätkata üksnes rikastele välisriikidele odavat allhanget pakkuva riigina, nentis Oviir.

Kuigi meie meedias on püütud luua arvamust nagu Euroopa riigid väga imetleksid Eesti edusamme, Oviir seda Europarlamendis töötades siiski tundnud ei ole. „Ma ei taju, et Euroopa meid imetleks või mingiks „tiigriks“ peaks,“ sõnas ta.

Oviir tutvustas külalistele tervishoiuteenuse direktiivi ja patsientide õigusi Euroliidus.

Kohtumisel kõneldi Türgi ja Makedoonia soovist liituda Euroliiduga ning murettekitavalt suurest kodakondsuseta venekeelsest elanikkonnast Eestis ja Lätis.

Kallas ennustab Ida-Euroopale keerulisi aegu

Euroopa Komisjoni (EK) asepresident Siim Kallas tõdes kohtumisel, et olukord maailmamajanduses on tõsine. Tema hinnangul peab Lääs majandusraskustes vaevlevale Ida-Euroopale appi tulema. Raskeim seis Euroliidu riikidest on praegu tema hinnangul Lätil ja Ungaril.  „Eesti majandusolukord ei paista Brüsselile kuidagi erilisena,“ märkis Kallas.  „Maailm seisab praegu erinevate keeruliste otsuste ees,“ lisas ta.

Peale selle tutvustas Kallas oma praegusi töökohustusi EK asepresidendina.

2002. aasta maikuus avatud Tallinna esinduses Euroopa Liidu juures võttis külalisi vastu selle juht Allan Alaküla. Ta kinnitas, et Tallinna esindus oluliselt suurendab meie pealinna nähtavust Brüsselis. Alaküla tõstis esile  mitmeid käsilolevaid Tallinna ja Euroopa Liidu vahelisi koostööprojekte, sealhulgas Tallinna saamist 2011. aastal Euroopa kultuuripealinnaks, piiriüleseid e-teenuseid jne.

Alaküla rõhutas Läänemeremaade ühise inforuumi loomise vajalikkust. Praegu ühine identiteet selles regioonis elavatel inimestel tema arvates puudub. Piirkonnapoliitikat saab teostada aga vaid tugeva identiteedi olemasolu korral. Viimast aitab Alaküla arvates luua regiooni ühine meediakanal.

INDREK VEISERIK, reporter

[pildiallkirjad]

TUTVUSTAB: Siiri Oviir koos külalistega Euroopa Parlamendi rõdul. Esiplaanil paremal  Keskerakonna Akadeemilise Ühenduse esimees Silver Kuusik.

PEALINNA ESINDAJA BRÜSSELIS: Kohtumine Euroopa Liidu juures asuva Tallinna esinduse juhi Allan Alakülaga.

EESTI MEES KÕRGES AMETIS: Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas andis ülevaate oma vastutusrikkast tööst.

BELGIA SENATIS: Kohalik giid jagas infot rikkaliku ajalooga Belgia kahekojalisest parlamendist.

ARGIPÄEV BELGIA PEALINNAS: Brüsseli kaunis arhitektuur ja kiire liiklusega tänavad.

Jaga |