Kesk-Eesti on elamiseks parim kant!

URMI REINDE,      07. september 2005


Kersti Sarapuu: "Kartul ei tule enam tagasi."
Arvo Sarapuu: „Tont seda teab!"

Septembriõhtune vestlus Sarapuude ilusas Järvamaa-kodus Vodjal, Mäo ristist paar kilomeetrit Rakvere poole, oli jõudnud Eesti tootmise tulevikuni. Kesknädal läks neile külla, kuna tahtis kuulda ja näha, kuidas on täitumas Edgar Savisaare intrigeeriv ennustus: kasvatame uued Kreitzbergid ja Mikserid.

Viie lapse ema ja kolme lapse vanaema Kersti Sarapuu (51) juhib Keskerakonna Järvamaa piirkonda. Tal oli vahepeal kindel usk, et jõuab järele Lääne-Virumaa piirkonnale, kus igas omavalitsuses on välja panna Keskerakonna nimekiri. Nüüd on see lootus kustunud.
Kersti on pigem imestunud kui kurb, et tema unistus sajaprotsendilisest kesknimekirjadega kaetusest Järvamaal ei täitunud. Sest kui inimesed praegu ei mõista, et abstraktses valimisliidus lähevad nad omaenda huvide vastu, siis nelja aasta pärast on sellest hilja aru saada. Siis ju seadus valimisliite enam ei luba.
Järvamaa 12 omavalitsusest tulevad erakonna nimekirjad kaheksas ja valimisliidud kolmes. Nii saavad valijad 11 omavalitsuses keskerakondlaste poolt siiski hääletada.

Valimised toovad Omavalitsuste Liidu uue koosseisu
Kersti abikaasa ettevõtja Arvo Sarapuu tuleb hilisõhtul koduvalla keskuses Roosna-Allikul toimunud valimiskoosolekult koju ja hõõrub heameelest käsi: asi korras! Keskerakonna siinse osakonna liidri Aivar Tubli eestvõttel sai erakonnanimekiri valmis. Sama hästi on läinud Järva-Jaanis Rein Kösteril, samuti Paide linnas ja vallas.
„Meile pole niivõrd tähtis, et Keskerakond saaks palju vallavanemate või volikogu esimeeste kohti, vaid et meie inimesi jõuaks palju Omavalitsuste Liitu. Et meie erakonna jõud suureneks just seal, sest liidust tulevad ühisprojektid, mis mõjutavad kogu maakonna elu: keskkond, ühistransport, prügitöötlus, postkontorid, meditsiin, koolivõrk, kultuur ja sport. Seal mõjutatakse valdade liitumist või mitteliitumist."
Praegu on õige hetk vaadata, kes kandideerivad kohalikesse omavalitsustesse ka sellest aspektist, missuguste erakondade valijamehed valivad 2006. aastal presidenti. Nii et kõikidele erakondadele on eluliselt tähtis teha tööd iga võimeka kandidaadiga.
Kersti võtab valimiste ettevalmistamise teema kokku: ilma heade inimesteta ei tee midagi, inimesed on kõige tähtsamad.

Arvo Sarapuu: Järvamaast tehti ääremaa
Järvamaa kauaaegsele patrioodile ei meeldi sugugi, et riik jagati neljaks toimealaks (Tartu, Jõhvi, Pärnu, Tallinn). Järvamaast sai iga nimetatud keskuse suhtes ääremaa. Paidest viidi minema riigiasutused ja läks minema mõnigi aju.
„Kuigi Kesk-Eesti on ettevõtlikule inimesele elamiseks parim kant," kinnitavad Arvo ja Kersti Sarapuu ühest suust.
Sama on sedastanud mitmed teised Järva ettevõtjad. Siit ulatub igale poole umbes tunnise autosõiduga, sest nii Tallinnasse, Pärnusse, Rakveresse kui Tartusse on ümmarguselt 100 kilomeetrit.
Oma muutused toob kaasa kavandatav kiirtee pealinnast Mäoni. Kas Paidet tabab siis vaikne surm ja kõik vuhisevad mööda? Sarapuud seda pessimismi ei jaga. Arvo lubab, et Mäo risti kerkib tööstuspark, ning arukal investeerijal peaks tekkima huvi just siinsetesse projektidesse raha paigutada. Siia tulevad ettevõtted, toimiv tööstus ja elamud.
„Juba praegu ei ole meil tahtjatele krunte anda," ütleb Paide aselinnapea Kersti Sarapuu. Tema sõnul on Paidel Tallinna ees rohkesti eeliseid – odav maamaks, kiiremad detailplaneeringud, kergem ehitamine. Soomlased on juba aru saanud, et „Paide on Tallinna eeslinn" – kinnisvarahinnad on Paides aastaga kahekordistunud.

Tallinna päev Paides
Kuid Paide peab muutuma veel atraktiivsemaks. Ühe osa selle saavutamisest moodustab Tallinna päev Paides, mis saab 10. septembril teoks esimest korda ja mille Kersti tahab muuta traditsiooniks.
Järvamaa on selle kuulsaks teinud Tammsaare kodukant, kuid see asub Paidest 30 kilomeetri kaugusel. Kui Haapsalu on oma müügiartikliks teinud Valge Daami, siis Paide üritab lüüa Nelja Kuningaga. Paides on ka hästi säilinud eestiaegne vanalinn.
Kuid esmajoones tahab Kersti eksponeerida Tallinna juhtkonnale Paidet kui potentsiaalset ettevõtlus- ja kultuurikeskust. Mõte ulatub tagasi juba nendesse aastatesse, kui Tallinna linnapea oli veel kadunud Jaak Tamm. Siis viidi läbi Järvamaa päevad Tallinna Raekoja platsil.
Eeloleval laupäeval äratab paidelased üles Paide puhkpilliorkester, Paide kirikus esineb poistekoor Tomi Rahula juhatusel, pärastlõunal tehakse läbi korralik kepikõnd ja kultuurikeskuses toimub ettevõtluskonverents, kuhu oodatakse kinnisvaraarendajaid, arhitekte ja haljastajaid arutlema teemal, millises suunas nad tahaksid näha Paidet arenemas. Linnateater tuleb etendust andma ja peetakse maha martsipanilaat. Tegemist jätkub noortele ning õhtu lõpeb Uno Loobi ning tuleskulptuuridega kultuurikeskuse ümbruses ja katusel.
Kerstile meeldiks, kui oleks võimalus teha üks Tallinna päev igas maakonnakeskuses. „See ergutab kohalikku elu kõvasti ja muudaks ka pealinna suured juhid maalähedasemaks."

Mikseri ja Marrandi lahkumine
Ei ole võimalik kirjutada seda lugu ja mitte arutada Sarapuude õdusas elutoas selle üle, mis juhtus Järvamaa endiste säravate keskerakondlaste Jaanus Marrandi ja Sven Mikseriga. Ja kuidas tühimikust, mis ju vaieldamatult tekkis, üle on saadud.
Kersti ei eita, et temagi hoidus esialgu oma poiste poole ja kahjutunne nende äraminekust püsib siiamaani. Nii tundsid enam-vähem kõik Järvamaa keskmehed-naised.
„Nemad ju mind erakonda kutsusid, andsid nõu ja õpetasid. Ühinesin ise Keskiga alles 2002. aastal," meenutab Kersti. „Me tahtsime näidata, et erakonnas on palju julgeid ja tarku inimesi ja Tallinna juhtkond võib olla muretu – erakond aina tugevneb ja just maakonnaorganisatsioonide kaudu."
Siin sekkub Arvo, kartes, et äkki ajakirjanik ei märka ise tähele panna: „Kerstile tuleb au anda, et ta pärast poiste lahkumist suutis Järvamaa keskerakondlasi koos hoida. Eks sel ajal oli kõhklejaid palju."
Kersti lisab puhtnaiselikult, et nad olid kui oma lapsed, keda võib kodus nuhelda. Aga tüli kodust välja ei viida. „Kõige kurvem, et nad petsid oma valijaid. Mina ei saanud juba nende inimeste pärast minna, kes mind olid usaldanud. Olen selle poolt, et pooli ei vahetata inimsuhete pinnal, kui tegevuspõhimõtted kattuvad. Ja ka läbi ajakirjanduse mõnitamine läks üle piiri."
Arvo aga üldistab: „Oportunism on parteide ajaloos ajalooline nähtus. Sisemised pooldumised ja hukkamised on ainult proovikivi. Erakond, mis oportunistid üle elab, vaid tugevneb."

Saabumas on naiste aeg!
Kersti ja Arvo lõpetasid Tartu 7. Keskkooli (nüüd Karlova Gümnaasium) ja abiellusid kohe, olles 18aastased. „Savisaar ja Musta Aadu olid meist kolm klassi eespool, aga ega nemad meid ei teadnud, kooliajal märgatakse ju vanemaid."
19aastaselt sündis Kerstil esimene tütar Kethrin, 20aastaselt teine, Meril. 32aastaselt algas teine ring. (Arvo tähendas vahele: „Teisele ringile tulebki minna oma naisega!!") Sündis kolmas tütar Kätri ja 34aastaselt neljas, Marit.
Juba Urmas Oti aastatetagusest vestlusest toonase Järva maavanema Arvo Sarapuuga on paljudel vaatajatel meeles, et mees võtnud pärast neljandat tütart poja saamise tõsiselt ette. „Peeter Palul, endisel ehitusministril oli ka neli tütart. Ja minul, Paide MEKi juhatajal samuti. Iga kord, kui kokku saime, aasisime, kumb enne poja saab. Noh, mina sain, tema jäigi ilma," on isa Arvo varjamatult uhke. Poeg Arvo lõpetab järgmisel kevadel põhikooli.
Pereema on viie lapse kõrval saanud hakkama nii ühiskonnatöö kui palgatööga, ja perekond on selleks tublisti tuge pakkunud.
„Ei saagi aru, kas see tuleb loodusest või Kersti tarkusest," arutleb Arvo. „Lapsed ei ole meile kusagil takistuseks olnud. Nüüd kuuleme, nagu lapsed segaksid elu. Suur pere on, vastupidi, suur motivaator." Arvo lisab naerdes juurde, et peres on lapsi pigem vähe, sest oma firmadesse tööle neid veel ei jätku.
Arvo toob ka välja, et olles kõrvalt oma naist (ja teisigi!) vaadanud, on Eestis vist kätte jõudmas naiste kord. „Oli jõuline meeste aeg, nõukogude lõpp, kui mehed erastasid, ärastasid, vahendasid metalli. Praeguseks oleme kaldumas Põhjamaade poole, kus naistel on riigis suur sõnaõigus. Naisi näeme igal sammul ja neil on imetlusväärne oskus leida kompromisse.
Meedia toodab küll pikki lehekülgi lipsustatud ja lõhnastatud vallalistest ja lastetutest härrasmeestest. Kuid inimesed hakkavad tasapisi aru saama, et eesti rahvas ei taastooda ennast, mistõttu muutub ka kogu ülejäänud rabelemine mõttetuks. Lapsed ja perekond on ühiskonnas enamasti just naiste kanda, ja ükskord peavad ka mehed mõistma, et muude suurte asjade kõrval hoiavad perekohustused sind kõige paremini vormis," võtab Arvo Kersti õlgade ümbert kinni Kesknädalat nende koduuksel ära saates.

Kersti Sarapuu: „Tahaksin, et Tallinna päev saaks teoks igas maakonnakeskuses."

Arvo Sarapuu: „Abielu teisele ringile tuleb minna oma naisega."

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)