![]() Michal: Mul on täielik usaldus peaprokuröri suhtes12. september 20123. juulil tegi Keskerakonna juhatus justiitsminister Kristen Michalile ettepaneku vabastada ametist riigi peaprokurör Norman Aas. Kesknädal kirjutas sellest pikemalt 4. juuli lehes. Vastus Keskerakonna ettepanekule saabus justiitsministrilt 5. septembril ehk samal päeval, kui Kesknädalas ilmus artikkel, kus viidatakse sellele, et minister Michal viivitab vastusega. Kesknädal avaldab siin Michali põhjaliku vastuse Keskerakonnale muutmata kujul: Hr Priit Toobal Juhatuse liige keskerakond@keskerakond.ee
Austatud härra Toobal ja hea Keskerakonna juhatus
Tänan Teid kirja eest. Olen arvamusel, et küsimused isikute põhiõiguste privaatsuse kaitsest ja süütuse presumptsioonist ei aegu kunagi.
Justiitsministri positsioonil ei pea ma oma ametile kohaseks asuda arutama antud küsimusi üksikjuhtumite osas, olgu kas kriminaalmenetluse staadiumis või jõustumata kohtuotsuste tasandil. Küll annan hea meelega oma panuse, nagu Justiitsministeerium tervikuna ja kõik õigusvaldkonnas tegutsevad inimesed, kaasamõtlemisse, kuidas Eestis saaks paremini tagada igaühe Põhiseadusega tagatud õigusi. Olgu selleks siis eraelu puutumatus või õigus saada õiglase ja erapooletu kohtumõistmise osaliseks. Sama ülesannet näen Keskerakonnal kui Riigikogus esindatud poliitilisel jõul - otsida lahendusi, mis tagavad ka kõige repressiivsemates menetlustes üksikisikule piisava kaitstuse. Sama oluline on ka eesmärk selgitada erapooletult välja tõde igas menetluses ja jõuda vaid põhjendatud vajadusel kohtumenetluseni.
Viimase lausega viitan ka asjaolule, mida Eestis minu arvates pole alati piisavalt käsitletud. Nimelt õiguskaitsjate tööd ei saa ning ei tohi mõõta vaid süüdimõistvates otsustes või nende osakaalus kõikide asjade hulgas. Me kõik mõistame, et selline mõõdupuu viiks olukorrani, kus puuduks võimalus ette võtta keerukamaid juhtumeid. Samamoodi on sel mündil ka teine pool. Mõistmine, et iga esitatud kaebus ei vii kellegi süüdimõistmiseni, aitab meil kaugeneda aegadest, kus piisas vaid anonüümkaebusest ja repressiivorgani tahtest ning inimese saatus oli otsustatud. Julgen arvata, et Eesti õiguskaitseorganites seda teatakse ja hinnatakse. Ja seda hoolimata sellest, mida arvavad mõned meediategelased või anonüümsed kommentaatorid.
Toon vaid mõned näited, kus oleme astunud juba samme põhiõiguste paremaks tagamiseks. Seonduvalt kriminaalmenetlusega väärivad märkimist (kõigi parlamendierakondade toel vastu võetud) septembris 2011 jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) muudatused. Need tõhustavad kontrolli põhiõigusi riivavate toimingute üle (nt läbiotsimise loa annab nüüd prokuratuuri asemel üldjuhul kohus, tõkendina elukohast lahkumise keelule kehtestati tähtaeg, isikuandmete lekkimise vältimiseks saab prokuratuur nüüd kaitsjale toimiku koopia andmisel otsustada, kas ja millises ulatuses on kaitsjal lubatud teha toimikust koopiaid) ning näevad ette mõistlikud aja piirangud menetluse pikkusele nii eeluurimisel kui kohtus.
2013. aastal jõustuvad KrMS muudatused (taaskord parlamendis laia toetuse saanud), mis täpsustavad jälitustegevuse regulatsiooni ning on suunatud just isikute Põhiseadusega kaitstud õiguste ja vabaduste paremale kaitsele. Seadusemuudatustega täpsustatakse muuhulgas jälitustoimingute tegemise aluseid ning luuakse vastav kuritegude kataloog, tõhustatakse kontrolli jälitustoimingust teavitamata jätmise üle, edasilükkamatul juhul jälitustoiminguks loa andmine tuuakse üle kohtu pädevusse, luuakse selgem edasikaebamise kord, tagatakse parem kaitse jälitustoiminguga kogutud isikuandmetele kriminaalmenetluses jne.
Viitan antud muudatuste juures ka põhimõtteliselt olulisele koostööle - need muudatused sündisid advokatuuri, prokuratuuri, siseministeeriumi, õiguskantsleri, kohtute ja paljude teiste ühistööna. See viide on vajalik mõistmaks, et ehkki võime alati ühiselt otsida paremat tasakaalu alguses osundatud küsimustes põhiõiguste kaitsest ning turvalisuse tagamiseks vajalike meetmete vahel, ei ole vastuolu mitte kuidagi ametkondlik. Prokuratuuri sõltumatuse küsimuses on asjakohane viidata prokuratuuriseaduse (edaspidi ProkS) muudatustele, mis jõustusid 2011. aastal. Muudatuste üheks eesmärgiks oli rõhutada prokuratuuri kui täidesaatva võimu eraldi asutuse sõltumatust. ProkS § 11 kohaselt esitab riigi peaprokurör iga aasta Riigikogu kevadistungjärgul Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal. Samuti võib riigi peaprokurör lisaks nimetatud korralisele aruandlusele esitada Riigikogu põhiseaduskomisjonile ettekandeid prokuratuuri tegevuse käigus ilmnenud oluliste, ulatusliku mõjuga või kiiret lahendamist vajavate probleemide kohta. Eeltoodust tuleneb, et juba täna on seadusega ette nähtud parlamentaarne kontroll võimalike olukordade puhuks, kus peaprokurör tunneb, et tema sõltumatus või erapooletus on ohus.
Mis puudutab Teie kirjas esitatud väiteid, siis nagu alguses öeldud, ei asu ma kommenteerima veel jõustumata kohtuotsust. Samamoodi on mul Justiitsministrina usaldus peaprokuröri suhtes - et ta teeb oma tööd sõltumatult, kõrge eetikaga ning lähtub otsuseid tehes seadustest, mitte isiklikust meeldivusest või muudest asjassepuutumatutest subjektiivsetest kriteeriumitest. Õigusriigis ei ole see teisiti võimalik. Õigusriigis ei ole ka kohane vabastada peaprokurör töölt, kuna jõustumata kohtuotsus on õigeksmõistev. Olen ka eespool selgitanud riigijuhtimise poliitilise tasandi ja kriminaaluurimise lahusolekut.
Kindlasti oleme Justiitsministeeriumis valmis kaaluma ja arutama Teie ideid kriminaalmenetluses ja samuti kohtureformis, et suurendada kohtumõistmises töötavat enesekorraldust ja võimalusel ka kohtumõistmise kiirust. Justiitsministeerium on juba alustanud esimeste aruteludega kohtureformi osas ning hea meelega kaasame ka Keskerakonna, nagu ka teiste parlamendierakondade esindajad, sellesse debatti.
Seega, veelkord tänan sisuka algatuse eest ning heameelega oleme valmis Justiitsministeeriumi poolt panustama aruteludesse, mille eesmärk on inimeste põhiõiguste parem kaitse, erapooletu protsess või lahendused, kuidas tagada Eestis Põhiseaduse 20. aastapäeval Põhiseaduses sõnastatud väärtuste sisuline arvestamine. Pean silmas näiteks Põhiseaduse § 22, mis ütleb: „Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus" või § 17: „ Kellegi au ega head nime ei tohi teotada". Usun, et nendele põhimõtetele olete ka viidanud oma kirjas ja need on ka väärtused, mille ümber saab arutelu algatada.
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Minister Viimati muudetud: 12.09.2012
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |