Sloveenia peaminister esitas lahkumisavalduse

Projekt kiideti kõigepealt heaks parlamendis, kuid selle kriitikud algatasid rahvaalgatuse korras tühistamisreferendumi. Hääletanute enamus oli projekti poolt ja tööd pidid algama juba tänavu. Paraku kujunes rahvahääletusest osavõtt väga tagasihoidlikuks (20,55%), ning kriitikud pöördusid kohtusse. Nad väitsid, et JAA-poolel oli ebaaus eelis, sest valitsus kasutas kampaania toetuseks 95 tuhat eurot avalikke vahendeid. Kohus nõustus protestijatega.

Ülemkohtu otsuse kohaselt tuleb korraldada uus rahvahääletus. Arvatakse, et see võib toimuda üheaegselt parlamendivalimistega, mis pidanuks toimuma esialgse kava kohaselt juulis, kuid võivad nihkuda nüüd ettepoole. Cerar jääb oma valitsusega ametisse kuni uue valitsuse moodustamiseni.

2014. aastal sai vaid kuu enne valimisi asutatud Miro Cerari partei uue tulijana 34,5% häältest. 2015. aastal võeti selle uueks nimeks Kaasaegne Keskerakond ja Euroopa Liidu tasandil on see Eesti Keskerakonna sõsarpartei.

Viimased enne Cerari tagasiastumisavaldust tehtud küsitlused näitasid, et praegu toetaks seda parteid siiski ainult 5–6% valijatest. Selline erakondade kiire tõus ja samavõrd järsk langus on muutumas Sloveenias juba tavapäraseks.

2011. aastal võitis valimised uus erakond Positiivne Sloveenia, mille ridadest pärit peaminister Alenka Bratušek sai kolm aastat hiljem ennetähtaegsetel valimistel omanimelise erakonnaga vaid 4,4% häältest ja jääb nüüd ilmselt hoopis neljaprotsendise valimiskünnise alla. Võitu ennustatakse sel korral uuele erakonnale Marjan Šareci Nimekiri, mille juht Marjan Šarec on endine koomik, kes tõusis poliitikuna esile eelmise aasta presidendivalimistel, pääsedes  teise vooru.

Eelseisvad valimised peaksid näitama, kas Cerari loodud Kaasaegne Keskerakond suudab Sloveenia erakonnamaastikul püsima jääda või osutub see samasuguseks ühekordseks sähvatuseks nagu oli Positiivne Sloveenia, mis ka esindas vasaktsentristlikke vaateid.

ANDRES LAIAPEA

Jaga |