Kuke salapärane lahkumine ja riigireform

Kukk polnud Riigikogu suvaline liige. Ta on noor ja võimukas mees, kellele peaministripartei on juba aastaid usaldanud hulga olulisi kontrollposte. Hakatuseks töötas Kukk aastaid oravapartei peasekretärina, Riigikogus oli fraktsiooni aseesimees, valimiste reformimise ja nüüd siis ka riigireformi juhtrühma juht. Kõigele lisaks juhtis ta ka presidendiks kandideeriva oravapartei rajaja ja kauaaegse juhi Siim Kallase valimiskampaaniat.

Sellised mehed niisama ei lahku. Mis aga eriti oluline – miks ikkagi nii äkki?

Kas Kuke lahkumine tähendab seda, et peaminister Rõivase tagatoas on otsustatud riigireformi kava pidurdada?

Või peegeldab Kuke äkiline lahkumine kulisside varjus käivat ägedat võimuvõitlust: näiteks, Kallase tiim on aru saanud, et Rõivas tema kui presidendikandidaadi taha ei tule, ja Kallase kampaania juhil viskas lihtsalt üle?

 Äkilise lahkumise tüüpiline põhjus võib suurema tõenäosusega olla läheneva skandaali ennetamine. Parasjagu harutavad prokuratuur ja kaitsepolitsei lahti oravaparteiga seotud Tallinna Sadama mastaapset korruptsioonilugu. Martin Kukk oli 2011. aasta aprillist tänavuse veebruarini ametis oravapartei peasekretärina: ta oli inimene, kes ainuüksi oma ameti tõttu peab kõigega kursis olema. Kui näiteks on selgunud, et osa sadama mustast rahast jõudis siiski oravapartei kassasse, on erakonna maine päästmiseks mõistlik imekiiresti lavalt kaduda.

Jääb muidugi ka põhjus, mille Martin Kukk ise välja käis – ta tahab eraäriga alustada. Mäletan ka teisi samalaadseid äkilisi ja selge vastuseta jäänud pöördeid.

Riigikogu valimisi reformiva töörühma liikmena kummitab mind siiani küsimus: miks koristas Kukk äkitselt laualt pikalt ette valmistatud uute valimisringkondade reformimise kava? Ühel koosolekul laotati meie ette kolm varianti: kas tulevast Riigikogu hakatakse valima paljudes väikestes, keskmistes või vähestes suurtes valimisringkondades, ja kas pealinn Tallinn lõhutakse kaheks või enamaks tükiks? Kas Viljandimaa pannakse kokku näiteks Valgamaaga ja Järvamaa Jõgevamaaga? Jne, jne.

Toona nõudis Kukk meilt kiiret otsust. Aga järgmisel koosolekul teatas võimukas noormees, et vastust ta ei tahagi; keegi oli asja päevakorrast lihtsalt maha võtnud.

Täpselt samasugune lugu oli juhtunud varem e-hääletamisega. Algne plaan oli keerata valimiste korraldamine pea peale, s.t muuta e-hääletamine põhiliseks, kabiinis hääletamine aga oleks samasuguseks erandiks nagu vanakestele valimiskasti koju toomine. Ka see plaan kadus miskipärast kusagile.

Martin Kukk oli see mees, kes teadis, milliseid plaane oravapartei ajus oma võimu igavesest ajast igaveseks põlistamise nimel hauti ja hautakse. Nüüd on ta aga ise äkitselt läinud.

Kuid küsimused jäävad. Nende seas ka see: mis ikkagi saab riigireformist?

KESKMÕTE: Martin Kukk oli mees, kes teadis, milliseid plaane oravapartei ajus oma võimu igavesest ajast igaveseks põlistamise nimel hauti ja hautakse. Nüüd on ta ise äkitselt läinud.

PEETER ERNITS,

Riigikogu liige, riigireformi juhtrühma liige

Jaga |