Respublikaanid valdavad kommunistide propagandat

RALF R. PARVE,      04. veebruar 2004


Kogu võim rahvale - Vsja vlast sovetam!

27. jaanuari õhtupoolikul jäid paljudele eesti ja soome teleuudiseid jälgivatele televaatajatele meelde hämmastavad kaadrid. Vapustava mulje tekitas Eesti Vabariigi peaminister, kes oma ametivolitusi ilmselt kuritarvitades tikkus moskoviidi kombel suudlema Soome Vabariigi presidenti Tarja Haloneni. Nähtud lõik oli üsnagi kole ning jättis peaministrist mulje kui lihtlabasest, naisterahvast "ahistavast isasest".
Taoline sundmusutamine meenutas NLKP esikommunisti Leonid Brezhnevi kunagisi "ajaloolisi" välismaavisiite, kus ta lakkus kõik ettejuhtunud riigimehed nende soole ja vanusele vaatamata üle. Sama innuka tegevusega on teleekraanidelt meelde jäänud ka araabia sünnipäritoluga Jassir Arafat ning Saddam Hussein.
Sellest piinlikust seigast poleks olnud mõtet kirjutada, kui mitte järgmisel päeval meie postkastidesse sokutatud Res Publica "Aruanne eesti rahvale" poleks meenutanud taas "kuulsusrikkaid" Brezhnevi aegu.
Nõukogude propagandamasin lasi 1975. aastal välja Brezhnevi mälestusteraamatu "Väike maa". Seal tehti selgeks, et pisike polkovnikust politruk osutus Suure Isamaasõja kõige otsustavamaks väejuhiks ja oluliste lahinguliste murrangute teostajaks kõigil rinnetel.
Brezhnevi ülbusest on Res Publica tõhusalt õppust võtnud. "Aruandes" on enda arvele kirjutatud nii praeguste koalitsioonikaaslaste, kui eelnevate valitsuste poolt tehtu.
Res Publica teeneks olla eelmise valitsuse poolt allkirjastatud NATO leping, hoopiski respublikaanid olla ka eelmise Riigikogu asemel kaotanud parlamendiliikmete eripensioni. Õpetajate palk tõuseb aga sugugi mitte väidetavale Res Publica soovile, vaid hoopiski tänu pedagoogide streigile. Lastetoetuse tõus tuli jällegi Mõõdukate sellekohase seaduseelnõu endale näppamisega. Saamatuna tunduva Ene Ergma riigi teiseks juhiks tõstmine pole miski märkimisväärne saavutus, vaid sama tühine kui Stenbocki maja piljardilaua ärakinkimine orbudele. Siberi vangilaagrites sündinud eestlaste võrdsustamine küüditatutega on aga Keskerakonna algatatud seaduseelnõu.
Nii pressitakse meile peale muljet, et riigialamaid õnnistab kolme erakonna valitsuskoalitsioonis ainuüksi Res Publica. Mina oleksin rahvaliitlase või reformierakondlase nahas olles rängalt solvunud. Sellist solvangut poleks ma küll vaguralt alla neelanud.
500 000 krooni maksmaläinud üllitist sirvides tundub, et 90 protsenti valijatest ei ole mõtlevad inimesed, vaid mingi lihtlabane bioloogiline mass, kes otsustab Res Publica poliitika üle talle ettesöödetud banaalsete reklaamtekstide põhjal.
Respublikaan Siim-Valmar Kiisler suvatses 28. jaanuaril "Aktuaalses Kaameras" asjakohase kriitika peale kosta, et teisedki erakonnad "võiksid rohkem suhelda rahvaga". Ehk siis lahtiseletatuna - valetada samamoodi kui Res Publica.
Meenub kusagilt trükipahna hulgast silma jäänud lauluke: "Lenin-Stalin - surematud nimed, vabaduse kilp ja mõõk on need."
Soovitaks Res Publical seegi haarav kommunistlik tekst omastada ning laulda marsihelide saatel mõnel oma uuel ettevõtmisel: "Parts ja Kiisler - surematud nimed, vabaduse kilp ja mõõk on need."

FOTO: NAKKAV EESKUJU:
Esikommunist Leonid Brezhnev õrnutsemas USA presidendi Jimmy Carteriga. Esivabariiklase Juhan Partsi musimops Soome presidendile Tarja Halonenile.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (19)